Ärevus-/paanikahäired, depressioon 27.03.13 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Tere.
Olen siis 20aastane noormees [mais saan 21].
Ligi 5-6 aastat tagasi, kui käisin veel koolis [nüüdseks tööinimene] tekkisid mul probleemid südamega.
Südame puperdamine jms. Tehti EKG, arvati, et südamelihaste põletik. Määrati rohud. Sõin... kuid tolku midagi, lisandusid ka vahelöögid.
Saadeti Tartusse uuringutele. Uuiri puuriti südant/tehti igasuguseid vereproove jne. Kõik korras. Isegi uuringu ajal tekkis vahelöök mis oli väga häiriv [üldse ei meeldi mulle täiesti selili lamada, väga imelik tunne on, nagu süda tahaks rinnust välja karata]. [Südames on mul ka lisajuhtetee, mis Tartus avastati]. Mainiti ka, et ''vedelikupuudus''
Paberitega saadeti siis perearsti juurde tagasi. Tema saatis psühholoogi juurde. Sain diagnoosiks ärevushäired jms. Kirjutati rohud. Mida ma aga ei söönud [Ei tahtnud ADsi sööma hakkata].
Nüüdseks olen perearsti vahelt jooksnud ~5 aastat oma südamepuperdamisega jne. Kõike olen kannatanud. Pidevalt surmahirm, süda taob rinnus kõvasti nii, et üle kogu keha tunnen pulssi.
5-6es aasta jookseb praegu, mil olen kannatanud erinevate sümptomite all.
Ja praegu on eriti raske, elus on palju stressi jne. Väga halbu asju on juhtunud jne + pidev surmahirm [just sellep. et süda puperdab].
Olen mitmel korral lasknud südant uurida, korras. Vereproove tehtud korras. Kilpnääre korras.
See ei ole normaalne, et mul süda puperdab päevad läbi, viimasel ajal iga väiksema liigutuse peale süda hakkab taguma + pulss kiireneb.
Perarstil käies ja kurtes ikka ütleb, et ''ärevus''. Kuid millegipärast ma kahtlen, et see ainult ärevus on. Ärevust on ka, seda ma ei väida, et pole...
Aga vahel süda taob niiöelda ''parema mandli juures'' vms. Tunnen muplsumist/tukseid paremas kõrvas/mandlis [ei oska seletadagi, väga veider tunne, see juba ~2a olnud]. Kuid harva...
Terve inimene ei tohiks tunda enda südame tukseid/pulssi. Näen, kuidas süda taob läbi rinna (kui peale vaadata) + tunnen igat südamelööki.
Samuti ~1a tagasi, kui tehti koormustest jällegi mulle, oli kõik korras v.a see, et ''taastumine kehv''. Liiga kaua taastun & minigi ''alumised veresooned'' pinge all. Sain tabletid, sõin mõnda aega, kuid siis jäi kuur poolikuks enda lohakuse pärast.
Tahtsin uuesti kuuri teha, läksin perearstile (kes kirjutas rohud). Ütles ''sa ei tohikski südamerohtusi süüa'' jms.
Tundub, et ta ei võta mind tõsiselt.
Nüüd paar päeva tagasi käisin uuesti perearstil (asendusarst oli), kes kuulas mind ära ja vaatas mu haiguslugu. Ta rääkis seal erinevatest sündroomidest, millest ma midagi aru ei saanud.
Tehti ka EKG, kuna kurtsin, et peale 3 km kõndimist väga raske/selja pealt valus tunne & kops koos. EKG oli korras v.a see, et ''tipulöögid'' olid tugevad vms, ei saanud aru. (EKG paberi sain enda kätte, kui mingi soov andmete järgi, võin anda).
Küsiti veel ''Ega sa amfetamiini/muid narkootikume ei tarbi'' peale EKG. Ma olin jahmunud. Kuna süda millegi pärast lööb tugevasti (KAS TÕESTI NÄRVID?)
Hommikuti kui suitsu ette panen, tõuseb pulss, tunnen kuidas terve keha tuksuma hakkab jne.
Joon kohvi
Suitsetan
Mandlid on korras
Vanus 20
Kaal ~65-70kg
Ma ei oska midagi peale hakata ning vajan lohutust. Oma perearstilt ma seda ei saa. Viimati sain ''viirpuu tilgad'' ja ''symbral AD'd''
Kui on lisaküsimusi, palun küsige. Üritasin need 5 aastat siia väga lühidalt kirja panna.
See ei saa ju närvidest olla, kui vahel isegi kükitades südame kurku lööb & pulsi järsult madalaks lööb nii, et hinge matab.
Arst vastas:
dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
Prof. A. Linkberg (1899-1970) oli kuulus kirurg ja õppejõud ning tema õpetusõnad olid sellised - kui patsiendil on probleem, kus suitsetamine on tõsiseks riskifaktoriks või haiguse halvendajaks, siis nende patsientidega ta enne tegelema ei hakka kui suitsupakk oli med.õe kätte antud ja selgehäälselt profile öeldud, et olen nüüd suitsust prii.
See on üks kuldaväärt printsiip - pole mõtet ühe käega ravida ja teise käega end tossutades jälle haigemaks teha.
Ärevushäirete "murekatla-mudel" teeb puust ja punaseks stiilis ning maakeeli selgeks, et liigse pinge all "katel" e. organism annab endast tunda seal, kus see "katel" e organsüsteem suhteliselt nõrgem (mitte veel väga haige) on. Südame valdkonna kaebuste korral on seega vajalik kardio-vaskulaarsüsteemi samm-sammult tugevamaks muuta.
Psühhosomaatiline toime organismis on ammustest aegadest teada, teada on, et närvipngete korral kehaline tervis endast tunda annab.
Seega on vajalik ka psühhoregulatsiooniga tegeleda ja seeläbi teadlikult närvipingeid vähendada - liigne stress "aurukatlast" välja lasta.
Arstirohi on ärevushäire kõrvaldamisel vaid esimene sammukene, harjutused (viis rühma - vt. raamatust "Väljavalitu" Tervisemaja ptk-st), ja uus eluhoiak e "uued prillid" on kindlasti vajalikud.
Stressi tekkel/mittetekkel on ülimalt oluline, et inimene oma elusihte teab (kaks käru vedada) ja oma andekuse esilekergitamisel ka sotsiaalse keskkonnaga (mis ülitähtis ja mida ka oma ühiskondliku aktiivsusega mõjutama peab) arvestab. ("prillidest" ja kahest kärust vt. ikka samast raamatust).
Seega võimalusi palju, aga tegutseda on vaja.
Rõõmsat harjutamist,
Jüri O.-M. Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
ärevus ja paanikahäired
Tere
Mul on selline küsimus et kas antidepressantidega võib harva alkoholi tarvitada. Mul on juba pea aasta ärevus/paanikahäired ja vahel kui tarvitan alkoholi siis kardan võtta rohte.
Vastas dr Jüri Ennet
Alkohol ja arstirohi kokku ei sobi.
Seega - alkoholile ei.
Alkohol ei ole jook, ei ole ravim.
Terved eluviisid, lõõgastavad harjutused ja kõik saab korda.
vt raamatukogust, ...
AD, nendest loobumine ja võõrutusnähud
Tere!
tarvitan juba 6.aastat Cipramili.(depressioon, paanikahäired). Otsustasin kevadel, et nüüd oleks küll juba aeg hakata Ad-st loobuma. Võtsin igapäev 20 mg, siis ülepäeviti. Nüüd olen võtnud ...
Vastas dr Jüri Ennet
1) Kui ärajäämanähud nii suured, siis minna uuele AD-le.
2) koheselt teha ka harjutusi ja aktiveerida nii keha kui ka psüühikat harjutustega.
3) Minu palve-meditatsiooni harjutus selgeks ...
Citalex krambihoogude korra
Tere.
Lähedasel avastati aasta tagasi ajuvähk. Operatsiooni tagajärjel on keha vasak pool halvatud (jalg kuigipalju liigub, käsi üldse mitte). Aeg-ajalt tabavad teda krambihood. Seoses selle ...
Vastas dr Jüri Ennet
Krambi mõiste on väga lai - väikesest äraolekust kuni suure (grand mal) krambihoogudeni. Ka krambi sagedus on väga erinev. Seda krambi poolt vaadatuna.
Meeleolu muutustel on samuti väga palju põhusi ...
Paanikahäire ja valud
Tere!!!
Milliseid kehalisi valusid võib paanikahäireid kogeval inimesel olla???
Kas neid valusid võib ka iga päev olla?
Või on tõesti asi mõtlemises kinni, et mõtlen ennast ...
Vastas dr Jüri Ennet
Paanikahäired (hood) ei ole püsivate kaebustena, nad on hoogudena ja ettearvamatud. Kaebused on nii hingelised (emotsionaalsed), meelelised (psüühilised), kehalised kui ka sotsiaalsed (teiste inimeste-olukordadega ...
Loe edasiÄrevus-ja paanikahäired
Kas rivotrili sõltuvusest on võimalik vabaneda , näiteks mõne muu vastand-
kaasaaitava ravimiga?
Vastas dr Jüri Ennet
On. Neuroleptikumi väikeste (õigete) annustega, elukorralduse kerge reguleerimisega (töö- puhkerežiim), rahustavad teed, kerged harjutused. Mõdukalt minu Palve-meditatsiooni harjutust. Sirvige mnu raamatut ...
Loe edasipea kuminad
pea kumiseb nagu mängiks keegi kastanjettidega ja siis hakkab kurgus pitsitus tunne. ajab ka nutma
Vastas dr Jüri Ennet
Võimalusi mitmeid. Vererõht, ärevus, stress, depressioon, magamatus jne.
Tohtri jutule ja saate abi.
Terves kehas terved tunded. Alustada kehast!
Head harjutamist,
Jüri O.-M. ...
depressioon
Tere, minu probleem algas sellest, et mul hakkas silmade eest lainetama(nüüdseks on see kestnud umbes aasta) alguses kui silmade eest lainetus algas siis kestis see lühikest aega(alla minuti) ja mitte ...
Vastas dr Jüri Ennet
ENNETI PALVE-MEDITATSIOON
Esimene PALVE - Ringutus-Sirutus ja Lõdvestus
Ringutan-sirutan end Taevatähe e. Taara poole (Taara on hindi keeles Taevatäht).
Käed üles, kõht sisse, rind ette, ...
Ärevus ja- paanikahäired
Tere! Mul on ärevus-ja paanihäired.Juba mitu mitu aastat,ei suuda enam vastu pidada,endal pole just kõige heam olla,kui teised mind imelikult vaatavad sellepärast,et ma käitun kuidagi imelikult,käed hakkavad ...
Vastas dr Jüri Ennet
1) Räägi oma murest-probleemidest Emale ning leidke sobilikud lahendid,
2) pane paika korralik unerežiim ja aktiivne puhkus (kehalise töö ja tegemisega, mõõdukalt), suhtlemine sõpradega, pallimängud ...
Kas ei ole surmav?
Tere! Olen 47a. naine. Oman 80prots. töövöimetust al.94a. Diagnoosiks on fikseeritud depressioon, segatyypi isikuhäired. Sagedased on mul paanika- ja ärevus hood. Pole nende asjade kohta uurinud, sest ...
Vastas dr Jüri Ennet
Võtke seda 1/4 tabletti praegu julgesti edasi ning paralleelselt hakake siit-sealt tervist tugevdama (kerged kehalised tegemised, mõned lihtsamad psühhoregulatsiooni harjutused, palve-meditatsiooni jõukohased ...
Loe edasiterminid
Tere!
Varem räägiti mittepsühhootiliste psüühikahäirete puhul neuroosist või neurasteeniast (vähemalt mulle kui mittemeedikule on nii kõrvu jäänud), nüüd aga muud polegi kui depressioon ja paanikahäire. ...
Vastas dr Jüri Ennet
Depressioon e. kurvameelsus on niisama vana kui Inimkond ja selle algaegadest ka teada. Erinevad "sisemehhanismid" e olemused on aegade kulgedes loomulikult muutunud ja seetõttu ka ravivõtted. Paanikahäired ...
Loe edasiVaata kõiki nõustamisi