Dementsus 05.07.13 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere!

Vajaksime nõuandeid, missugused võimalused on toimetulekuks eaka emaga, kellel on ilmselgelt psüühikaga tõsised probleemid. Tunneme end üsna abitult.
Ta on tegelikult läbi elu olnud võimukas ja konfliktne persoon ja suhted temaga on olnud alati rasked. Aga nüüd, kus ta on 80aastane, oleme päris hädas. Ta on muidu liikumisvõimeline ning igapäevaeluga seni enam-vähem toimetulev, aga ta on muutunud täiesti paranoiliseks ja tema jutt on taandunud peamiselt kahtlustusteks ja süüdistusteks.
Toon mõned näited.
Ta räägib asju, mida pole 100% kindlusega kunagi olnudki ja ründab meid pidevalt. Väga raske on lõpuks ise rahulikuks jääda, kui inimene süüdistab järjekindlalt oma lähedasi varguses, maade-metsade varastamises, mida tal pole kusagilt saada olnudki, tema korteris salaja käimises ja dokumentide vargustes ja võltsimises jne. ja nõuab tagasi oma rahasid ning varasid. Isegi see on õli tulle valanud, et oleme talle igakuiselt abiks raha andnud, vahel kapi toitu täis toonud, temaga suhelda üritanud. Ei ole kasu rääkimisest, selgitamistest ja ettepanekust psühhiaatrit külastada. Viimane ettepanek ajab teda muidugi vihaseks. Et ta käib meie peale kaebamas nii sotsiaalametis kui ka politseis, siis on näiteks tagasiside politseilt, et kas tal on mingi diagnoos või paber vaimupuude kohta, nad saaksid kusagile märke panna, sest ta raiskab nende aega oma alusetute süüdistustega. Ta tassis sinna 5 aasta pangaväljavõtted, et otsigu politsei nüüd varastatud pärandus üles ja üldse, kui politseinik tahtis midagi öelda, siis käratas, et olgu too vait, nüüd räägib tema.
Asi läheb järjest jaburamaks ja me oleme mures. Tema enda juurde võtmine ajab meid täiesti paanikasse, sest tegemist ei ole kaugeltki rahumeelse vanainimesega. See tähendaks ikka seda, et elu on pidev lahinguväli ja selle keskel on ka endal raske adekvaatseks jääda. Arstile ta ei lähe, mingeid ravimeid ei nõustu arvatavasti ka võtma. (Kindlasti on siis uus süüdistus...).
Mida teha? Perearst soovitab psühhiaatri juurde minna. Kuidas? Kui haigus on pöördumatu ja teha enam midagi pole, siis kas tema jaoks sobib tavaline hooldekodu? Kas peaksime taotlema mingi teovõimetuse määramist ja kuidas see käib? Igasugused juhised ja nõuanded on oodatud, sest me ei tea neist asjust midagi. Inimlikult on kahju ka, aga ei oska midagi teha.
Ta on kunagi psühhiaatri juures käinud, antidepressante tarvitanud. Võib-olla ka muid ravimeid, aga see oli tükk aega tagasi ja me ei tea sellest eriti midagi.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Teie ema probleem näib olevat - orgaaniline luululine häire ja selle vastu on väga head rohud olemas. Psühhiaater aitab.

Dementsus on midagi muud ja seal ravi palju-palju keerulisem.

Eestkoste küsimuses saab lahendi teha vaid kohtu kaudu ja sellele eelneb kohtupsühhiaatriline ekspertiis.

Palju asjalikku nõu saab anda ka sotsiaalnõunik - elukohajärgne.
Nende probleemide lahendamine on keeruline ja vajab kannatlikkust.

Kannatlikkust soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?