Oksendamine avalikus kohas 18.11.13 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Kunagi väiksena jäin haigeks, mis tekitas esile pidevat oksendamist ning peale seda tekkis emetofoobia. See segas mu elu vähemalt aasta, kuna koolis oli mul väga raske tunnis keskenduda, kuna kogu aeg olid mõtted selle peal, et mul hakkab paha ning oksendan. Mul tekkisid paanikahood, kus pulss läks kõrgeks, kurk kuivas ning pea hakkas pööritama. Ajapikku kasvasin sellest välja.
Alles hiljuti ca 10 aastat hiljem puutusin sellega uuesti kokku, kui ühel koolitusel hakkas mul paha ning millegi pärast hakkasin selle peale jälle mõtlema, kuid loodan, et seekord on asi parem, kuna olen sellega juba kokku puutunud ning tean, et see on ainult peas kinni.
Mis on teie soovitused antud foobia raviks, kas peaks lihtsalt panema ennast meelega sellistesse olukordadesse, mis tekkitavad foobiat, pingelised rahvarohked olukorrad, et kiiremini aru saada, et see on kunstlikult tekitatud kartus või otsida selleks ikkagi professionaalset abi, et sellest lõplikult lahti saada?
Arst vastas:
dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
1) AD - antidepressant,
2) Psühhoregulatsiooni- ja relax-harjutused, kehaline harjutamine, et sisemist rahu rohkem oleks,
3) Ideomotoorne treening - mõttes sellisesse foobsesse olukorda end visualiseerida ja selle nö foobse olukorraga harjuda-harjutada,
4) reaalolukorras võtta neid situatsioone kui "psüühika karastamise" /analoogne vees enda karastamise printsiibiga/ võimalusi, samm-sammult rohkem sellistes oludes olla ja sellest ennast positiiv-hindavalt rõõmu tunda - sain hakkama /nagu veega karastamise korralgi/. Tubli.
5) teised on end muuta saanud, saan ka mina!
Tänapäeva ühiskond on säraküünla-tormamise ühiskond - kiire, tõstame tempot, vaja naabrist rohkem, vaja kodumaal tööd-leiba saada, aga kui kodumaal ei vea eluvankrit enam kraavist välja - vaja välismaale...
Esivanemate vabadusvõitlust ei hinnata - maad ja mereveed antakse priitahtlikult (kas Juudaseeklite eest?) "Suurele Sõbrale", kes ise ei anna teistele ei sõrmkübara täit maad, ega samavõrd merevett /ja nende seisukohalt Idasõber õigesti teeb!/. Selles osas tuleks "Suurelt Sõbralt" eeskuju võtta ja ka meie riigipraktikasse rakendada.
Kõik need jt tegusid on sisepingete-foobsete pingete tekkel olulised, aga iskupära on siin küllaltki suur, hingeväravad (asjad mis hinge lähevad) on erinevad.
Inimene o sotsiaalne olevus ja sotsiaalne mõõde on ülioluline ka tergenemisel. Inimene vajab püsikindlust - ühiskonnas, kollektiivis, peres, Endas!
Parimate soovidega,
Jüri O.-M. Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Viha ja kiire ärritumine
Mu elukaaslane (55) on alati olnud üsna "lühikese süütenööriga", kuid vananedes on ärrituvus ja negatiivsus aina süvenenud ja võimalust normaalselt suhelda on järjest vähem. Asjade lõhkumine, teiste süüdistamine, ...
Vastas dr Jüri Ennet
Mõõdukas kehaline aktiivsus pikendab süütenööri või isegi kõrvaldab selle.
Lõõgastavad, stressi maandavad harjutused. vt varasemad soovitused stressi ja unetuse valdkonnas.
Apteegist rahustavad ...
Ärevushäire
Tere,
Viimasel aastal olen hädas üleliigse ärevusega, algas 2 aastat tagasi pingelise perioodi järel, mil mõlemad vanavanemad olid raskes seisundis haiglas. Sümptomid: Kerge ehmumine tühistel ...
Vastas dr Jüri Ennet
Ärevushood
1) ei ole seotud kindla situatsiooni või muude välistingimustega („ei saa põhjusele näpuga näidata“);
2) ärevushoog tuleb ettearvamatult (tueb nagu „lambist“);
3) sümptomid ...
kas see on normaalne?
Poiss saab märtsi kuus 3 aastateks.
Aga mure on väga suure! Nimelt ta täiesti niisama hakkab naerma väga kõva häälega! Keelamine ei aita naerab ikkagi edasi. Kõige hullem asi, et naerab inimestele ...
Vastas dr Jüri Ennet
Lastepsühhiaatri jutule (nad töötavad koos laste-psühholoogiga) ja asi saab selgeks, et milles küsimus.
Kui teile tundub, et käitumine on imelik, veider, mitte tavaline, siis kindlasti laste-psühhiaatri ...
Ärevus
Tere!
Kirjutan pea 10 aastat tagasi tekkinud murega.
Sõitsin bussiga maalt linna ja vaevlesin tund aega kõhuvalu käes, vaevas. Siis ühes peatuses sain oma häda ära kergendada. Õnneks.
Vastas dr Jüri Ennet
1) Vt ärevushäirete valdkonna varasemaid soovitusi ja kõik peale AD (antidepressandi) on ju võimalik kasutada.
2) Lamades või istudes või seistes teha pärasoole sulgurlihaste harjutusi (pingutus-lõõgastus) ...
paanikahäire
Tere tahtsin küsida et mille deprssiooni ravim oleks kõige parem just paanikahoogude ravimiseks. Hood tekkivad poes, avalikus kohas, kohvikus. Suur hirm on koguaeg uute hoogude ees, ei taha poodi minnagi. ...
Vastas dr Jüri Ennet
Ainult AD (õige rohi ja õiges annuses) ei aita. Vajalikud on ka harjutused, (viis rühma) ja uused prioriteedid, uus hoiak. vt. eelnevaid.
Konkreetse AD valib-pakub psühhiaater. See Mirtazapin on ...
Pea värisemine?
Pea on hakanud imelikult värisema. Värin on selgem hommikuti, enne pingelisi koosolekuid, aga ka puhkehetkeil. Kui olen hoogsalt tegevuses siis on vähem tunda või pole üldse. Samuti on käte värin selline, ...
Vastas dr Jüri Ennet
Võimalikud on variandid: a) närvidega e psüühikaga seonduv, b) mõnedest arsti-rohtudest tingitud kõrvalmõjud, c) neuroloogilised ilmingud Parkinsoni nimelise mehega seotult ja palju teisigi võimalusi. ...
Loe edasiVaata kõiki nõustamisi
Ei saanud vastust? Küsi arstilt: