Laps ja lasteaed 23.08.15 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Tere
Mul on suur mure oma 2,5 aastase tütre pärast, kes keeldub lasteaeda minemast ja alates sellest ajast ei lase mind enam silmist! Kõik sai alguse sellest et hakkasime harjutama lasteaeda, esimene päev olin koos lapsega seal 2 h ja mängisime, kõik oli korras ja lapsele meeldis. Teisel päeval kasvataja saatis mind minema ja käskis tunnike pärast tagasi tulla. Kahjuks läksin nii ära et lapsele midagi ei öelnud. Tagasi tulle laps nuttis hüsteeriliselt ja kasvataja sõnul oli kogu selle aja karjunud ega maha rahunenud. Siis käisime veel mõne päeva nii et viisin sinna ja tulin pooleks tunniks ära aga laps ikka aind karjus ja kasvata sõnul ei suuda nad teda kuidagi rahustada. Kasvataja sõnul ta lihtsalt karjub, tahab olla süles ning maha panna ka ei tohi. Siis käisn temaga nädala koos lasteaias, iga päev paar tundi, ise istusin ees riietusruumis ja laps mängis teises toas. Käis ikka mitu korda üle ukse kontrollimas kas olen seal ning läks tagasi ja mängis ilusti. Hirm on nii suur et emme ära läheb. Nüüd aga kasvataja soovib et jätaksin ta sinna aga laps täiesti keeldub. Nii kui juttu teen et lähme lasteaeda, hakkab nutma. Hommikul kui lähme, siis kohe ütleb et emme istub seal pingil ja kui ütlen et emme käib korra poes ja tuleb tagasi siis hakkab hüsteeriliselt nutma. Kui ta lihtsalt nutaks ja rahuneks ning mängiks seal siis ei muretseks, sest eks ikka alguses võõras on aga minu laps läheb lausa hüsteeriasse ja miski ei aita. Üldiselt on kodus asjad halvaks läinud, ei jää enam vanaemaga ega tädiga kellega väga hästi leppis. Isegi issiga ei jää kui vaja nt korra poodi minna. Lihtsalt hakkab karjuma ja emme peab koguaeg nähtaval olema. Kodus tahab ka tihti sülle , kuigi varem polnud ta üldse selline kallistaja. Isegi kui potile läheb siis ütleb et tahab kalli ja anna käsi. Kui kuhugi välja läheme, kas või poodi siis hakkab kohe rääkima et tahab koju! Kardan väga et see mõjub halvasti tema psüühikale, kas on võimalik et hiljem võivad tekkida käitumisprobleemid. Mis kül tegema peaks, kas peaksin temaga veel kodus olema või mõne psühholoogi poole pöörduma. Lisan veel et laps on sündinud enneaegsena 27 rasedus nädalal 1 kilosena. Kas enneaegsust võib ka mingil määral sellise käitumisega seostada.
Lihtsalt ei oska enam midagi teha. Loodan et oskate anda mingit nõu!
Ettetänades
Arst vastas:
dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
1) Lasteaiatädil suured kogemused, arvestada tema soovitustega.
2) Küsida teiste lastevanemate kogemusi ja "nippe", et rõõmsameelselt lasteaeda jääks.
3) Külastaksin lastepsühhiaatrit (nad töötavad koos lastepsühholoogidega) ja siis selgub lapse hingeelu kohta rohkem ja rohkem tekib ka abistamise võimalusi.
4) Kui majanduslikult-ühiskondlikult võimalik veidi veel kodus olla, siis see oleks kasuks.
Rõõmsameelsust ja turvatunnet!
Jüri O.-M. Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Laps hakkas lasteaias närima
Tere
Mul on peagi kaheaastaseks saav tütar (dets. sündinud). Kuna me veel tööl ei, avanes mul võimalus last viia nö päevarühma 3 korda nädal - hommikul kaheksast kaheteistkümneni. Tegelenud ...
Vastas dr Jüri Ennet
Uue olukorraga kohanemine, mida lasteaed uustulnukale muidugi on, võtab erinevatel lastel erineva aja ja reageeritakse keskkonnamuutustele ka erinevalt. Sisseelamine uude olukorda samm-sammult on muidugi ...
Loe edasilaps titestub
Minu seitsme aastane tütar on kuidagi titestuma hakanud. Ta räägib pudi keeles, söögi ajal ludistab ja pudistab. Ükspäev leitsin tema voodist nuku lutipudeli. Mõni päev hiljem avastasin , et ta on oma ...
Vastas dr Jüri Ennet
Olukord tüüpiline, mõlemad variandid on olulised, esimene neist aga peamine. Seitsmene ootab-loodab-vajab ka samavõrd Tähelepanu, tegelemist, kallistust. Klassikaline "peres pesamuna" sündroom. See kaob, ...
Loe edasiVaata kõiki nõustamisi