Mida teha? 25.10.17 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere,

Probleem on väga lähedase inimesega, aastaid kestnud ja aina süveneb. Paranoiline käitumine on põhiline millega igapäevaselt tuleb kokku puutuda. Küll on tema asjades soritud,kappe ja uksi lahti murtud(kõike lukustab),kõiki kahtlustab enda seljataga vandenõu planeerimises, meest kahtlustab igapäevases tuudusetuses. Arvab, et teda jälgitakse ja kuulatakse pealt. Nutiseadmete kaamerad ja mikrofonid on kinni kaetud, pidevalt uuendab paroole jne. Kogub mingeid olematuid tõendeid ja lubab juba aastaid neid avaldada.Esitab alusetuid ja räigeid süüdistusi oma mehe kohta. Ärritub sekundiga ja läheb maruvihaseks, vägivaldne ei ole veel olnud aga kardan,et see hetk ei ole kaugel.(vihaseks läheb eriti mehe peale ja väga tühiste asjade pärast)
Lähedased inimesed tõrjub endast eemale, tähtpäevadel ei osale.
Mingitel hetkedel paistab nagu kõik normaalne ja saab juttu rääkida aga seda ainult kuni mingisuguse osani kus arvamused lahku lähevad.
Võõrastele jätab tavaliselt normaalse mulje ja kohe ei saa keegi aru,et midagi valesti on. Oleme püüdnud teda arsti juurde suunata aga ta ei taha sellest kuuldagi(ütleb ainult ,et tahate mind hulluks tembeldada ja lahti saada) Tema pidev pinges seisund muutub aina plahvatusohtlikumaks. Midagi peab ette võtma aga mida? Mida saab üldse sellises olukorras teha, kui inimene ei ole nõus ennast ravima?

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Teatud vanuses tekivad mõnedel inimestel eakusega kaasneda võivad psüühikahäired: jälgimised, kaamerad, mõjutused jne, jne.
Need häired on hästi ravitavad, head rohud olemas.

Psühhiaater aitab ja annab nõu ka selleks juhuks, kui patsient psühhiaatri jutule minna ei taha. Käige ise, ilma temata. Kuid psühhiaatri jutule järjekord viisaastaku pikkune, siis perearsti abi vajalik.

Ohu korral patsiendile endale või lähedastele - kutsuda kiirabi ja saab hospitaliseerida - nn tahtevastane hospitaliseerimine.
Head rohud olemas.
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Pikaaegne diasepaami turvaline kasutus

Tere

Pöördun teie kui oma ala spetsialisti poole järgmise teemaga. 
Seostub see ravivõtetega, mida harrastatakse. Nimelt olen saanud diagnoosi sotsiaalärevuse osas. Olen 35-aastane, vähemal või suuremal ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Rispen on hea väikeses annuses - nagu katalüsaator tervise rajal.
1) Alustuseks 0,5 mg (tabletid on 1mg, sellest siis 1/2) õhtul. Endale sobilik kellaaeg selgub paari-kolme päeva jooksul.
2) ...

Loe edasi

mida teha..

mida teha kui mul on ravimisõltuvus..ma ei suuda võtta rohte normaalses koguses, sest need ei aita...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Koostöö psühhiaatriga. Peale rohtude ju ka miljon muud mõjutusvahendit.
Parimat,
Jüri O.-M. Ennet

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: