kas ma olen veel normaalne 10.09.21 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

olen hangunud nagu nagu küünal, millel on leek puhutud. Mul on 6 last, traumaatiline lahkuminek (väljaviskamine 2018) armastatud mehest, laste äravõtmine/takistamine kohtumisteks.
Sain justkui jalule 2019, kui väiksemad mehelt "tagasi sain", uskusin veel olukorra paranemisse 2020, kui ta andestust palsu ja ülekohtu mulle , lastele heastada lubasa. 3 kuu pärast lendas see kõik taas õhku. Rolli mängisid tema alkoholisõltuvus ja uue suhte teke. Minust sai üksikema. Kogu "trall" algas justkui uuesti peale: hingehaavade lappimine, laste elu korraldamine (väiksem on 7a).
Tundsin ennast üha rohkem alaväärse, mitte piisava, mõttetuna.
See süveneb ja süveneb.
Olen palunud ennast rahule jätta, aga sõnumid: mõtlen sinust hästi või olen väga tänulik vahelduvad sõimu ja süüdistusega.
Laste kaudu oleme endiselt seotud, aga tunnen, et ei tule toime. vimaselt, aga üha rohkem ka füüsiliselt. Terapeutide/ametnike soovitused sa oled tubli! pinguta veel! leia aega! jäävad mulle kaugeks- kas keegi suudaks maailmas joosta 100m 5 sekundiga?
Olen mõelnud, kas lapsed on õnnetumad praegu või siis kui minuga oleks kõik möödas. Elu läheb ju edasi.
Mina tahaksin sellest vabaneda. Ma ei karda surma, mind piinab rohkem see abitus mida tunnen, äraspidine ühiskond ("Sinul kodus Tähtede sõda, teisel kodus kodusõda") ja patriarhaalsus seotud avaliku võimuga.
On perioode, kus käin jooksmas-ujumas, aga üha raskem on jõuda ukseni. Üha sagedaminei tundub, et see on halb unenägu, mis ikka veel kestab või , et ma olen ebanormaalne ja kujutan kõike ette.
Kahtlemata enesehaletsust on olnud, ka suitsiidimõtteid.
Praegu tõsisemalt: apaatsus, tuimus, mõttetus, koormaks olemine oma lastele, sõpradele, ühiskonnale.
Mul on üle poole elust elatud , minu kell tiksub iga päev seda mõttetuks muutunud elu, näib üha suurem mõte vabal valikul minna üle silla?

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Kas Esivanemad on elus, kas Ema/isa poolt on vaimset/füüsilist toetust? Kui seda potentsiaali on, siis julgelt küsida. Ka teadmine selle olemasolust aitab.
Sots.osakonnast küsida nende poolseid abi võimalusi. Mitte karta, häbeneda.
Tehke e-suhtlemise rõõmurühm - saate omavahel kogemusi vahetada, uusi elutarkusi rakendada. Hiljem saate aegajalt ka reaalselt kokku.
Jah, Väsimus ja Vastutuse koorem - koorem on suur kanda, aga siis tuleb ka puhkuse osas korrektuure teha.
Tehke minu Palve (vt otsinguga Enneti palve) esimest sammu rahulikult ja rõõmuga. 2 - 3 korda ja siis tunni-kahe pärast jälle. Kuulake keha keelt/häält - keha ütleb kõik korralikult ette.
Olete tubli saate vajaliku jõu tagasi.
Jüri O.äM. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?