tõmblused lapsel 20.04.02 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Lp.dr. Ennet! Minu 9.a. lapselapsel on kahe aasta tagusest silmadepilgutamisest süvenenud tugevad näotõmblused koos kergesti tuleva nutuga ja närvilisusega. Kuna laps on väga tundlik, praktiliselt kasvanud ilma isata, ilma kindla koduta ja väga palju vintsutada saanud, siis on häire põhjus selge. Kas tegemist on Gilles de la Tourette`i sündroomiga? (Ühe arsti arvamus jutu põhjal) Mida see haigus endast kujutab, kuidas kulgeb ja milline on ravi? Kas seda häiret on võimalik täielikult välja ravida? Ja kui üldse mitte ravida, kas on lootust, et see ise taandub ja kui, siis millise aja jooksul? Lapse ema ei teadvusta seda probleemi, keeldub arstiga konsulteerimast ja keeldub ravist põhjendusega, et tema oma lapsele keemilisi preparaate sisse ei sööda. Ometi on ilmselgelt näha, et laps vajab ravi. Ka seisab lapsel ees järjekordne elukoha ja kooli vahetus, mis olukorrale ilmselt kasuks ei tule. Lapsest on kahju ja sellise pehmelt öeldes veidra ema veenmine on olnud tulutu. Mida teha? Sooviksin just Teie arvamust, sest tean Teid kui suurepärast arsti ja suurepärast inimest. Tänan Teid ette.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Tõmblustel (nagu juba kirjutasin) võib olla mitmeid põhjusi ja seetõttu on oluline konsultatsioon, uuring, täpne diagnoos. Sellest tulenevad konkreetsed ravisoovitused, käitumisjuhised. Mitmed tõmlused aastatega taanduvad, kaovad, mõned vajavad arstirohtu ja põhiprobleemi lahendamist (mõnedel juhtudel tik on põhiprobleemi e häirega kaasnev sümptom nagu ,näiteks, palavik mitmete haiguste puhul). Lapse emale tuleb selgitada, et lapse aitamine ei käi ainult rohtudega - muid soovitusi-võtteid on hulgi. Rahulik kodune õhkkond tuleb alati kasuks, kasuks tuleb korralik puhkus, kehaliselt aktiivne eluviis. Kohtuge psühhiaatriga (vajadusel ka neuroloogiga) ja saate selgitust, soovitust, abi. Parimate soovidega Jüri O.-M: Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?