Lapse käitumine 11.11.03 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Tere!

Muret teeb 4-aastase poja käitumine. Praegusel ajal on ta täiesti võimatu, s.t. sõnakuulmatu ja jonnib vastu. Oleme mehega üritanud rahulikult rääkida, kuidas õieti käituda ja mida tohib öelda ja mida ei ning karmimal viisil teda nurka pannud või oma tuppa saatnud, aga midagi ei muutu. Ühesõnaga kõigele reageerib negatiisvelt. Nt.kui ütlen, et palun korista tuba ära, siis loomulikut järgneb ei. Ütlen nt. selle peale, et siis telekat ka ei vaata. Tema reageerib uksi paugutades ning vastu karjudes, et olen paha emme ja vaatan küll jne. Neid tema reaktsioone võib päeva jooksul niisamagi ette tulla. Lihtsalt äkki on jälle kõik pahad ja ise torinat-porinat täis. Lasteaiaski on probleeme. Tema ei ütle kunagi hommikuti lasteaias kasvatajale ja sõpradele rõõmsalt TERE. Meil on hoopis välja kujunenud nii, et kõik oleks rahulik ja ilma stseenideta, tuleb rühma uks kinni panna ning keegi ei tohi segada. Sest muidu ta võib reageerida agressivselt, te olete pahad ja pole minu sõbrad, viskan teid aknast välja. No umbes nii. Kõik eelnev ei tähenda, et ta kogu aeg selline on. On muidu aktiivne ning asjalik poiss. Tema käitumine lihtsalt teeb nõutuks. Kas peaks konsulteerima mõne psüholoogiga või mis võiks olla tema käitumise põhjuseks?
Ette tänades. Murelik ema.