Lapsega suhtlemine 30.03.04 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Lugupeetud Irene Kalvet

Olen ilmselt tüüpiline ämm, kes pole rahul miniaga. Küsiksin siiski, kas on õige kui 1 aasta ja 7 kuu vanust last (tüdruk) riide pannes õue minekuks või muidu riideid vahetades ta peaaegu alati nutab kuid ema toimetab vaikides ja ei räägi selle tegevuse juures lapse rahustamiseks või tema tähelepanu mujale juhtimiseks. Samuti nutab laps tihti ja käib ema järel midagi temalt soovides (jääb mulje, et ta tahab näiteks lihtsalt, et teda sülle võetaks), ema aga laseb tal lausa hüsteeriasse minna ja säilitab külma rahu. Võib-olla tingib ema sellise käitumise mingil määral asjaolu, et ta ise on 1 aastaselt sõime pandud, mis hoolimata ideaalsete kasvatajate olemasolust on tänapäevaste kriteeriumide järgi julm varajane oma emast lahutamine liiga pikakas ajaks.
Kui mingeid soovitusi hakata andma emale, siis kardan, et võib tekkida nn bumerangi effekt - ämm õpetab, tasuks olen lapsega veelgi karmim. Millegipärast kardan, et selliseid asju kellelegi õpetada on peaaegu võimatu.
Kui on mingi soovitus selliseks puhuks oleksin tänulik.


Antje S