Lapse öine uni. 16.01.19 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Tere, sooviksin küsida nõu seoses 1a2k vanuse poisi kehva öise une tõttu. Tean, et selles vanuses laste uneprobleemid pole just haruldased, aga kuna meil on seljataga raskeid aegu mõtlesin küsida ka psühholoogi arvamust. Minu poeg magas 3. elukuust 11. kuuni ilusti oma voodis. Sõi küll iga 2-3h tagant, aga magas kohe edasi. 11-kuuselt oli tal kaks rasket südameoppi kahenädalase vahega (fallot tetraadi korrigeerimine). Olime haiglas 25 päeva, millest voodis magas ta ainult neil päevil, kui oli intensiivis hingamisaparaadi all. Ekstubeeritult ja narkoosist väljas magas ta isegi intensiivis juba mul süles. Esimese opi järel oli olukord väga raske, laps oli närvivapustuses, tehti isegi aju MRI, sest kahtlustati kahjustust, õnneks leidu polnud. Teise opi taastumine oli pigem kerge. Kui koju saime sain ta ka jälle voodisse magama, aga mitte oma voodisse. Praegu on olukord selline, et päevauned 2-4h magab ta oma voodis. Õhtul jääb magama umbes kell 20, joob oma unepiima ja vajab süles magama kussutamist. Jääb enamasti 10-20 minutiga. Saan ka üsna ruttu ta oma voodisse panna. Aga seal magab ta 2-3 tundi ja nõuab siis kaissu. Kui ta magaks kaisus rahulikult polekski hullu, aga sageli ta paar tundi ainult keerutab seal. Üles ei ärka, aga uni on väga rahutu. Olen paaril korral proovinud teda ikkagi oma voodis hoida, mis lõppeb täieliku hüsteeriaga. Rahuneb lõpuks ainult kaisus. Mis on teie arvamus, kas jätkata samal viisil, sest laps pole lihtsalt valmis praegu ise magama? Kas võib olla, et tegemist on mingit laadi postraumaatilise stressiga ja mul on targem talle aega anda? Või peaks proovima teda järjekindlalt võimalikult palju oma voodis hoida? Laps enam öösel ei söö, joob vett vahepeal, oppidest on hästi taastunud, rohtusid ei võta, arsti juures käimine pole probleem, võõrastab, aga mitte hullusti. Olen Teie arvamuse eest väga tänulik!

Arst vastas:

dr Triinu Stanford

Tervisepsühholoog

Confido tervisekeskus

Tere!

Teil on õigus, et üheaastastel lastel on sageli uneprobleemid. Unetus ja sage ärkamine on mööduv ja tõenäoliselt on laps tavapärase arenguga ning kõik on hästi. Võite vajadusel konsulteerida lastearstiga, kes ehk oskab hinnata, kas unetusel on somaatiline põhjus, näiteks hambumine või seederaskused võivad põhjustada uneprobleeme.
Psühholoogiselt ei ole põhjust muretseda, teie laps on liiga noor, et tegu võiks olla posttraumaatilise stressiga. Lapsel ei ole veel väljakujunenud teadlikkus, mis oleks võinud tekitada hirmu operatsiooni või selle tagajärgede ees.

Kas see arutelu oli kasulik?