Pere- ja perevälised suhted 22.04.02 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Tere!



Pöördun Teie poole, kuna ei saa ise enam aru, mis mul viga on.

Olen 4 a abielus olnud, meil on 1,8 a poeg.

Enne abielu mul tõsisemaid suhteid ei olnud. Oma mees oli teine, kellega mul teist korda intiimsem suhe oli. Praegu tunnen, et mu tunded on jahenenud, aga seda ei saa minu mehe kohta öelda. Ma peaks igati rahul olema, aga ...

Tunnen, et mul on midagi puudu ja otsin seda teistelt.

Aasta alguses läksin tööle ja olen selle aja jooksul jõudnud juba kolm korda armuda. Aga mitte oma mehesse. Siit tekivad ka probleemid. Olen tõrjuv mehe hellituste suhtes, ei sovi vahekorda. (Mul on muidu ka väga madal seksuaalvajadus.) Meeleolud vahelduvad, olen väga tundlik.

Kaks esimest armumist olid sellised eemalt ihaldamised ja läksid kergelt mööda, kuid viimane on mind painanud, sest meil tekkis omavahel mingi sõnadeta arusaamine. Oleme käest kinni hoidnud - seda salaja teiste seltskonnas - omavahel pole saanud midagi rääkida. Polegi võimalik, sest ma ei näe teda peale nädalavahetuste muul ajal.

Mulle teeb selline olukord muret. Ma ei taha oma elu muuta, tahan tagasi oma meest, või siis õigemini - iseennast. Mis minuga toimub, sellest ei saa ma ise aru. Miks olen nii kergelt vahelduvate tunnetega? Kas see jätkub veel kaua?

Loodad Teilt mingit selgust saada.

Annika, 23a