JRA 12.03.04 / Reumatoloogia

Külastaja küsib:

Tere!
Olen 21.a. N. 2003.a. oktoobris oli mul esmakordselt põskkoopapõletik ja kroonilise tonsilliidi ägenemine. Tagajärjeks olid kohutavad alaselja ja säärde kiirguvad valud, mis ei lubanud kõndida-neuroloog diagnoosis Lumbagot ja määras Vioxxi. Nende valude kadudes tursusid aga väga tugevasti novembri keskpaigas mõlemad põlved ning liikumine oli täielikult piiratud. Reumatoloogi vastuvõtul Tartus sattusin erakorraliselt haiglasse. Vereanalüüsid näitasid suurt põletikku SR-92, CRV-39 jms. Diagnoosiks maksimaalse aktiivsusega reuma ja reumokardiit. Koduseks raviks määrati Medroli, Plaquenili, Ibuprofeni ja Panangini. Kuid kuu aja jooksul toimusid positiivsed muutused tasapisi vaid analüüsides, kliiniliselt hakkas üks põlv veel enam tursuma ning jõuetus ja südamekloppimine süvenesid, kõndida ikka ei saanud. Diagnoosiks nüüd hoopis juveniilne reumatoidartriit. Kuna tonsillektoomia pidi toimuma veebruari alguses, otsustati siiski antud ravi senikaua jätkata. Tänaseks on sellest möödunud üle kuu- analüüsid on kõik korras, ka RF on siiamaani negatiivne:) GKS- ravi lõpetati ja baasraviks jäi Plaquenil:) saan juba küllaltki hästi kõndida :), kuid püsti tõusen ikka veel käte abiga ja kükitada põlved ei luba :( ning tursed on veel alles, süda annab endast samuti veel märku=( Aga võrreldes eelnenuga on olukord stabiliseerunud ning ka naeratus hakkab jälle huulile ilmuma:) ja eks ka jõud tasapisi taastuma. Minu suurim hirm on aga see, et kuna seekord oli haigestumine nii äge, kas siis on suurem tõenäosus, et ka järgmisel korral läheb nii? Kas on võimalik, et tursed enam ei alanegi ja ka liikumispiiratus säilib sel moel? Kas sanatoorne ravi on hetkel näidustatud? Saunaskäimised? Tänan Teid ja hästi palju kevadisi päikesekiiri päevadesse...=)