paarisuhted 03.06.07 / Seksuaalnõustaja

Külastaja küsib:

Tere doktor!
Otsin nõu oma murele: suhete kriis on viinud selleni, et pean lahkumineku paremaks tulemuseks meie mõlema jaoks, kuid on kahju paljudest asjadest, mida oleme koos loonud ja pea on kahtlusi täis.
Väike eellugu: oleme 25-sed,olen mehest poolaastat vanem,töötame koos,oleme tantsijad/koeograafid,ise olen väga aktiivne ja mees on palju rahulikum,võib olla natuke mängib rolli et mina olen vene rahvusest ja mees on eestalne (kuigi ei usu et see on suur asi). Oleme koos olnud nüüd peaaegu 5 aastat. Tuli välja nii et olen alati teeninud rohkem ja armastatu inimese jaoks ei olnud kunagi midagi kahju. Kõik tundus väga ilus,arvasin et keegi ei suuda mind nii armastada nagu tema,et ta on nii tundeline inimene,kellega ei tahaks üldse vaielda,heade peretraditsioonidega.. Olime alguses nagu ühe pulga peal,siis ostsime korteri ja kohe siis ta läks aastaks välismaale ennast täiendama,nii et pidin isegi üksi remondi lõpetama ja kolima uude kohta. Töötasin kahes töökohas,vabu päevi eriti polnud,stress ja väsimus. Arvasin et kui ta tagasi on,siis jätkame edasi oma pesakest koos punuma. Siis aga juba oli tunda seda,et nagu mina tegin oma elus sammu edasi ja tema veel sinna,kust me alustasime. Ma tahan teha palju plaane ja teha palju,ja tema nagu tahab 1/4 sellest mahust, kui nii võib öelda. Selline nagu kerge pidurdamine,võib öelda et jah ma tahan samat,aga ei näe et ta kuidagi kavatseb tegutseda ka. Siis tuli ka teine probleem,väsimuse pärast vajasin vähem seksi,mehel oli aga vaja iga päev,ja soovitavalt mitu korda. Kuna hoolitsesin temast,et tahtnud iga kord ei öelda, astusin n.ö. üle ennast;tasapisi seks sai mu jaoks probleemiks,magama minek ei olnud puhkamise aeg,vaid mõtte mida ma nüüd ütlen.. ja siis hakkasin märkama et kui me seksime siis mees on valmis mind kätel kandma,kui ei seksi siis vaatab nagu minust mööda. See muidugi solvas, et seks on nagu kaup.. mees seletas seda hiljem,et tema oli frustratsioonis mitteseksimise pärast.. siis tuli vähem tähelepanu tema poolt,kõik on nag ok aga ei tunne et olen see ainuke kellest ta tahab hoolitseda kogu elu. Hakkasin eemalduma temast,tundus et tema peale ei saa väga loota,niikuinii vastutan paljude asjade eest ise,mees isegi ei teadnud kaua palju raha läheb arvete maksmisele,muidugi ta hakkas ka töötama ja arvatavasti tal läheb veel paremini tulevikus. Viimase aasta peale mõeldes ei tulnud ühtegi õnneliku momenti meelde,üldse juba 1,5 a tulevad vahest mõtted et ei tunne ennast õnnelikult,nagu suhted ei too enam rõõmu. Tema ei tee üllatusi,õhtud olid enamasti teleka ees.. ja kui üks kord ütlesin,et me peame rääkima ja mulle ei meeldi pragu elu,ta vastas: "kas meil on probleemid?". Mu märkuse peale,et mees ei hoolitse minust nii palju nagu varem ja nagu ma tahaks, vastas et sa ju oled kogu aeg tööl, oled stressis ja väsinud,hoiad distantsi ja ma ei saa ju iga su soovi arvata. kuigi ma ei usu et on megaaju et naisele teha vahest mõni üllatus,eriti kui arvad et ta on väsinud ja vajab puhkepausi.. nüüd on nii et minul endal ei ole jõudu ega tahtmist suhteid parandada,ja tema on väga õnnetu et ma tahan lahku minna. tundub et ilma minuta ta õpib paremini suhetest hoolitseda,kuigi temaga rääkides tundub et ta teab kuidas peab hoolitsema aga millegi pärast ei tee seda. Meil midagi nagu otseselt suurt ei ole juhtunud,lihtsalt tuhat pisiasju on viinud mind selleni. Mõeldes kõige peale on kahju et kõik on nii läinud,ostsime ju korteri ja rääkisime kui hea meil on seal jne. aga ikkagi ei tunne enam tõmmet ta vastu,olen vahest nagu ema talle.. austan teda kui sõbra ja töökaaslast,aga ei näe enam temas seksuaalpartneri vms. Olukord on vist väga tüüpiline. aga kas tasub minna edasi üksi?

Arst vastas:

dr Lemme Haldre

Psühholoog-psühhoterapeut, kliiniline seksuoloog

Erakliinik Elite

Tere
Kogu Teie kirja toon peegeldab minu jaoks suurt väsimust.
Saan aru, et olete viimasel ajal väga palju tööd teinud (ja ka Teie partner). Sellises olukorras võimenduvad kõik pisiasjad. Kirjutate ju ka ise, et "midagi otseselt suurt pole juhtunud, lihtsalt tuhat pisiasja on viinud mind selleni".
Teie vastumeelsus seksuaalsuhtes on tõenäoliselt seotud üldise väsimuse ja rahulolematusega.
Igas paarisuhtes umbes 5-6.a. selline periood, kus esimene "tuli" on vaibunud ja selleks, et paarilisega koos edasi minna, tuleb teha teatud jõupingutusi. Teatud mõttes toimub rahunemine kõigis suhetes. See on periood, kus vaadatakse asju senisest pisut kainema pilguga ja tehakse paarilisega uusi kokkuleppeid.
Teie partner on ju tegelikult sama inimene, kes suhete alguses. Lihtsalt praegu näete tema argisemat ja vähem romantilisemat poolt, mis on olemas igas inimeses.
Mõnikord aitab suhetes selguse saamiseks väikne harjutus.
Võtke leht paberit ja tõmmake see joonega pooleks. Ühele poole kirjutage üles kõik, mis teie ühises suhtes head ja väärtuslikku on ning teisele poole see, mida tahaksite muuta ja mis on hetkel vastukarva. Siis pöörake leht ümber ja kirjutage sinna konkreetsed ettepanekud, mis Teie arvates võiksid olukorda muuta. Paluge samasugune leht täita oma mehel. Seejärel võrrelge mehega kirjapandut ja rääkige nii head asjad kui ka muutmist vääriv pool läbi. Mõnikord on sellised kirjatööd väga abistavad.
Soovitan ka nn. aja maha võtta.
Otsustage ise, mida hetkel rohkem vajate, kas minna üksinda või sõita partneriga koos puhkama ja olla teises keskkonnas.
Võimalik, et olete rohkem depressiivne, kui kirjast paistab. Depressioon omakorda vähendab soovi seksuaalsuhtesse astumiseks. Siin tasuks konsulteerida perearstiga.
Võite tulla ka minu vastuvõtule.
Loodan, et leiate selle, mida pikemas perspektiivis vajate!
Lemme Haldre

Kas see arutelu oli kasulik?