| Mitmete tõbede hulgast, mis inimkonda viimastel aastatel üha enam tabavad, on allergia üks sagedasemaid. Allergikute arv on viimase aastakümne jooksul tunduvalt suurenenud. Allergiahaiguste kasvu on kahtlemata tinginud keskkonna (õhu, vee ja maapinna) saastamine. Üha rohkem kahjulikke aineid satub elu- ja töökeskkonda, kust nad pääsevad kopsude, naha ja seedetrakti kaudu inimorganismi ning võivad põhjustada allergiat.
Inimorganism on suuteline kaitsma end mitmesuguste välistegurite eest,
aga ka nendega kohanema. See kaitsemehhanism on väga keeruline. Kui nahk ja limaskestad on peamiselt mehaaniliseks barjääriks, siis lümfisüsteem,
veri ja mitmesuguste elundite koed töötavad välja antikehi
sissetungijate vastu. Antikehad soodustavad organismi kaitsevõimet.
Mõnel inimesel on häiritud loomulik võime reageerida välisteguritele ja
kui ta organismi satub mõni keemiline aine, õietolm või isegi toiduaine,
siis kutsub see esile ebatavaliselt tugeva reaktsiooni, mis kahjustab
inimese tervist. Mõne aja möödumisel võib korduv kokkupuutumine sama
ainega uuesti põhjustada tugeva reaktsiooni.
Allergeenid Tegurit, mis tekitab allergiat, nimetatakse allergeeniks (antigeeniks) ja selle mõjul tekkinud tervisehäireid allergiahaiguseks (allergoosiks). Allergeeni sattumine organismi kutsub esile antikehade (immunoglobuliinide) tekke ja organismi sensibiliseerumise, s. t. organismi reaktiivsuse muutumise allergia suunas. Inimese vereseerumi immunolobuliinid osalevad allergia kujunemisel. Kui reageerimisvõimeliste antikehade hulk organismis on küllaldane, võib allergeeni korduva toimimise korral allergeen antikehaga ühineda. Selle protsessi juures vabaneb ja aktiviseerub kuni 12 mitmesugust ainet (histamiin, serotoniin, atsetüülkoliin jt.). Toimides närvisüsteemile, põhjustavad need kudede kahjustust. Hiljem tekitab juba korduv väike allergeenikogus haiguse ägenemist või taaspuhkemist.
Allergeenid võivad põhjustada väga erinevaid haigusnähte. Allergia võib kahjustada hingamiselundeid, südant, närvisüsteemi, neerusid, nahka. Küllaltki sageli võib tekkida mitme elundi üheaegne kahjustus. Osa allergilist laadi tervisehäireid areneb väga kiiresti isegi mõne minuti vältel (näiteks anafülaktiline "okk, seerumtõbi või nõgestõbi).
Aeglaselt kulgev allergia ilmneb mõni kuni mõnikümmend tundi pärast allergeeni sattumist organismi. Kindlaks on tehtud rohkem kui 2000 allergeeni. Nendeks võivad olla keemilised ühendid, toiduained, õietolmud, loomade karvad, lindude suled, majatolm ja muud.
Allergiliste reaktsioonidega võib seostuda ka peavalu. Näiteks Quincke
sündroomile on iseloomulik, et allergilised tursed võivad esineda mitte
ainult näol, vaid ka limaskestadel. Turse võib levida aju serooskestadele ja ajule. Haige oksendab ja kaebab tugevat peavalu, lisanduvad kuklalihaste kangestus ja krambid. Need nähud kaovad või vähenevad pärast seljaaju punktsiooni. Põhjuseks on sagedamini toiduallergeenid (piim, munad, šokolaad, pähklid, tsitrusviljad).
Õietolm võib põhjustada selle suhtes ülitundlikel isikutel mitmesuguseid
tervisehäireid, mida nimetatakse pollinoosiks. Kevadel, suvel või varasügisel pöörduvad arsti poole patsiendid, kes kaebavad kipitust või kihelust ninas, mis põhjustab korduva aevastamise. Võib esineda rohke vesine eritis ninast (nina tilgub) või nina limaskesta tugev turse (nina on kinni). Haiged kaebavad silmade kipitust, hõõrumistunnet, sügelemist, valguse/kartust ja pisaratevoolu. Silmalaud tursuvad, tekib tugev punetus ja rõhuv valu silmades. Osa haigeid kaebab ebamugava kipitus- ja kihelustunde üle kurgus ja kõris, mis põhjustab köha. Hääl võib muutuda kähisevaks. Võivad tekkida koguni astmahood. Kehatemperatuur võib tõusta (tekib heinapalavik), võib tekkida migreenilaadne peavalu. Kõige sagedamini on nende nähtude põhjuseks heinte, koirohu, kase, lepa ja sarapuu õietolm. Haigestuvad eeskätt linlased, kelle limaskestadele toimivad heitgaasid, tolm ja muu, mis tugevdavad õietolmu allergeenset toimet.
Arvatakse, et umbes 10 15 protsendil migreenihaigetest esineb nn. allergiline peavalu. Väidetakse koguni, et migreen on 80% juhtudest seotud allergiaga. On ka vastupidine arvamus et nn. allergilist migreeni esineb harva. Peavalusid seostatakse eriti toiduallergiaga, mille puhul olulisimad
allergeenid on:šokolaad, maitseained (eriti vürtsid), sibul, kapsas, pähklid, õun, banaan, heeringas, piim, juust. Allergiahaiguste profülaktika on oluline, kuigi see on keerukas, kuna sageli toimib mitu allergeeni ja haigust soodustavat tegurit korraga. Allergiaprobleem on tihedalt põimunud mitmesuguste tööstus, põllumajandus- ja olmeküsimustega. Tähtis on keskkonna puhtus. Pollinoosi korral tuleb võimalikult vähendada kontakti õietolmuga, mille suhtes esineb allergia. Allergeeniks osutunud taime õitsemise ajaks tuleks sõita teise paika, näiteks linnast välja mere äärde, kus vastavaid puid või põõsaid ei ole. Umbrohud tasub enne õitsemist maja ümbru-sest maha niita ja majast väljas käia siis, kui õietolmu on õhus vähem varahommikul, õhtul, vihmase ilmaga. Sel ajal on mõistlik ka korterit tuulutada, kusjuures aken tasub katta niiske linaga. Tänaval kõndides on õietolmu-allergikul soovitav kasutada päikeseprille ja nina varjata niiske taskurätikuga. On olemas ka spetsiaalsed kaitsemaskid. Õietolmu suhtes ülitundlikud inimesed peaks olema ettevaatlikud mõnede
toiduainete, eeskätt mee, granuleeritud õietolmu, päevalilleõli, pähklite ja mandlite suhtes. |
