Treenimine meid ei päästa – tegelik süüdlane on suhkur

Treenimine meid ei päästa – tegelik süüdlane on suhkur

On aeg murda kehalise passiivsuse ja rasvumise müüt: ebaõiget toitumist ei tohi eirata, väidavad uue uuringu autorid.

Üldsust on üle ujutatud kasutu sõnumiga, mille kohaselt on tervislikku kaalu võimalik hoida kaloreid lugedes. Paljud arvavad ikka veel ekslikult, et rasvumine on tervenisti tingitud vähesest liikumisest. Määrav on hoopis see, kust need kalorid pärinevad. Suhkrust saadavad kalorid hõlbustavad rasva talletamist ja tekitavad nälga. Rasvast saadavad kalorid tekitavad täiskõhutunde, kirjutatakse ajakirjas British Journal of Sports Medicine

Kogu maailmas suhkru kasutamist käsitlev suur ökonomeetriline uuring näitas, et võrreldes sama hulga rasvast või valkudest saadavate kaloritega suurenes iga üleliigse 150 suhkrukaloriga II tüübi diabeedi esinemissagedus 11 korda. Tulemus oli sõltumatu inimese kehakaalust ja füüsilisest aktiivsusest. Hiljuti toitumise kohta avaldatud kriitilises ülevaates järeldati, et süsivesikute piiramine toidus on ainus tõhusaim sekkumine ainevahetussündroomi tunnuste vähendamiseks ja see peaks olema diabeedi ohjamise esimene meetod, millest on kasu ka ilma kaalulanguseta.

Süsivesikute talletamise kaks põhiprintsiipi on järgmised: keha suudab talletada vaid piiratud hulgal süsivesikuid ja süsivesikud on vajalikud intensiivsemaks treeninguks. Ometigi näitavad hiljutised uuringud vastupidist: krooniline kohanemine rasvarikka, kuid süsivesikuvaese dieediga kutsub treeningu ajal esile väga suurt rasva oksüdeerumist (1,5 g/min), millest piisab suuremale osale treenijaile enamiku spordiharrastuste puhul, ja süsivesikuid ei ole tarvis lisada.

Rasvad, sh ketokehad, näivad olevat enamiku spordialade jaoks ideaalne kütus – nad on külluslikud, ei vaja treeningu ajal asendamist ega täiendamist ja annavad energiat populaarsemate spordialade harrastamiseks. Kui süsivesikurohke dieet oleks pelgalt treenimise jaoks kasutu, ei kujutaks see rahvatervisele suurt ohtu. Mure suureneb aga sellepärast, et insuliiniresistentsusega sportlastel võib olla risk haigestuda II tüübi diabeeti, kui nad jätkavad rohkesti süsivesikuid sisaldava dieedi järgimist aastakümneid, sest selline toitumine süvendab insuliiniresistentsust.

Kas see artikkel oli kasulik?