Spordibioloog: kehaline aktiivsus hoiab krooniliste haiguste eest
Tartu ülikooli spordibioloogia dotsent Jarek Mäestu sõnul tagab kehaline aktiivsus meile olulisemalt väiksema riski erinevate krooniliste haiguste, kaasa arvatud 2. tüüpi diabeedi, tekkeks.
Mäestu selgitab, et evolutsiooni tulemusena on inimese organismil välja kujunenud vajadus olla liikumises ja kehaliselt aktiivne.
„Kehaline aktiivsus on väga oluline ka juba ülekaalulisele inimesele. On täiesti võimalik, et normaalkaalulisel mitteaktiivsel inimesel on risk haigestuda metaboolsetesse haigustesse suurem kui kehaliselt aktiivsel ülekaalulisel,“ toob ta välja.
„Uuringute põhjal võib väita, et kehaline aktiivsus (umbes 1500-2000 kcal/nädalas) võib seesugust riski alandada 40-50% võrra,“ lisab ta.
Sellise koormuse saamiseks tuleb Mäestu sõnul viis korda nädalas harjutada umbes 30 minutit korraga. Seejuures tuleb silmas pidada, et liigutamine peab olema piisavalt intensiivne, millega kaasneb higistamine ja sügavam hingamine, mitte otseselt hingeldamine.
„„No pain, no gain“ mudel (ilma valuta pole tulemusi) siinkohal ei tööta. Mõistlik on, et osa treeningutest oleks suunatud ka jõu arengule,“ rõhutab Mäestu, lisades, et loomulikult on oluline osa ka mitmekülgsel toitumisel.
Kas sind ohustab 2. tüüpi diabeet? Vasta 8 lihtsalt küsimusele ja testi oma riski siin.