Igal aastal haigestub Eestis rinnavähki umbes 630 naist
Foto: IStockRinnavähk on naistel kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja, mis moodustab rohkem kui viiendiku kõigist Eesti naistel diagnoositavatest vähkidest. Kokku haigestub Eestis igal aastal rinnavähki umbes 630 naist.
Rinnavähi esmashaigestumus on Eestis mitme aastakümne vältel järjest suurenenud, jäädes 2000ndatel aastatel püsima enam-vähem samale tasemele. Vanuserühmi eraldi vaadeldes selgub, et haigestumus on suurenenud üle 50-aastaste naiste seas, samal ajal kui noorematel püsib see võrdlemisi stabiilsena, rääkis Kaire Innos TAI epidemioloogia ja biostatistika osakonnast Eesti Vähiliidu sügiskonverentsil.
Kogurahvastiku rinnavähisuremus on alates 2000. aastast küll oluliselt vähenenud, kuid seda tänu alla 60-aastaste naiste suremuse vähenemisele. Vanematel naistel rinnavähisuremus vähenenud ei ole.
Rinnavähi viie aasta suhteline elulemus perioodil 2005-2009 oli 74%, mis on 11% võrra enam kui 1995-1999 diagnoositud patsientidel. Elulemuse paranemine tulenes esiteks varases ehk lokaalses staadiumis diagnoositud vähijuhtude osakaalu suurenemisest. Lokaalse rinnavähi korral on Eesti patsientide viie aasta suhteline elulemus 96%.
Teiseks paranes jõudsalt ka nende rinnavähipatsientide elulemus, kellel vähk oli diagnoosimise ajaks lokaalselt või regionaalselt levinud, viidates parematele ravitulemustele. Vanuse lõikes suurenes elulemus kõige rohkem alla 60-aastastel naistel, kellel viie aasta suhteline elulemus ületas 80%, rääkis Innos.