Nakkushaigused kimbutavad? Imetava ema ravivõimalused
Foto: Indrek SusiPirita-Kose Perearstikeskuse perearst Iris Tiik selgitab, milliseid ravimeid tohib kasutada imetamise ajal.
Perearst Iris Tiigi sõnul tekib raseduse ajal üldine immuunse vastupanu langus, mis muudab organismi vastuvõtlikumaks haigustekitajate suhtes ning normaalne immuunsus taastub alles aasta jooksul pärast sünnitust. Tiik nendib, et imetavatele emadele on ühest küljest raske ravisoovitusi anda, sest ravimuuringuid imetavate emadega lihtsalt ei tehta.
Perearst soovitab eelistada mitte-sissevõetavaid ravimeid: „Valusa kurgu kuristamine soolalahusega on kindlasti ohutum mistahes kurgupastillist, kuna lisaks tabletis-siirupis olevale toimeainele on selles ju ka lisaained. Saialille-astelpajuõli pihustamine on samuti lubatud valik. Samamoodi võib julgelt soovitada köha puhul aurusid ravimteedega, rohket vedelikutarbimist, kuumi jalavanne, näiteks sinepipulbriga, ja rindkere ning jalgade määrimist eeterlikke õlisid sisaldavate kreemide või hanerasvaga. Eelistada tulekski mitte-sissevõetavaid ravimeid, vaid inhaleerimist, määrimist, kuristamist, pihustamist“.
„Kui nina on ikka kõvasti kinni, võib lisaks meresoolalahusele ninna pihustada ka dekongestante, näiteks ksülometasoliini, või arsti ettekirjutusel ka lokaalseid steroide. Kui nina ei suudeta lahti saada ja hoida, siis hilisem ninakõrvalkoobaste põletik ja selle ravi mõjutaks last kindlasti rohkem, kui limaskestadelt imendunud väike ravimi hulk,“ toob arst välja.
„Rögalahtistite puhul võiks eelistada looduslikke ravimeid – näiteks luuderohu baasil valmistatud preparaate, islandi käokõrva ekstrakti sisaldavaid rohtusid jmt. Kindlasti ei tasuks aga raviteede puhul ületada lubatud tasside hulka päevas,“ lisab ta.
Uroinfektsioonide puhul on Tiigi sõnul väga oluline juua rohkelt ravimtaimede või marjade baasil valmistatud ravimteesid või jahedamaid jooke. „Samas tuleks kindlasti teha uriiniproov - küllalt sageli piirdutakse ravimteede joomisega, sest ägedad põiepõletiku vaevused sellega taanduvad. Nii on aga oht, et haigust tekitavad bakterid kuseteedes päris ära ei kao ja põletikud hakkavad sageli korduma,“ selgitab Tiik.
„Mida varem ja intensiivsemalt kasutada kõiki eelkirjutatud leebemaid võtteid, seda suurema tõenäosusega õnnestub vältida suukaudseid tugevatoimelisi ravimeid, mis kindlasti mõjutavad ka beebit rohkem,“ rõhutab arst.
Perearsti sõnul kehtib rasedusaegne ravimite kasutamise põhireegel – võimalusel mitte – ka imetamise ajal: „Kõik ravimid lähevad rinnapiima ja on imikule biokättesaadavad. Ravimeid satub rinnapiima tavaliselt väikestes kogustes, kuid imiku organismi võib ravim kuhjuda, sest tema väljaviimise ehk eliminatsiooni võime on väike,“ ütleb Tiik.
„Kuna ühtegi ravimit ei ole testitud spetsiaalselt rinnaga toitvatel emadel, tuleb arstidel juhinduda just nendest eelnimetatud üldistest põhimõtetest. Arst otsustab igal haigusjuhul individuaalselt, kas emale saadav kasu ületab võimaliku lapsele tuleneva kahju. Veel raskem on arstil öelda midagi nn loodustoodete või retseptivabade ravimite kohta, sest neid pole üldjuhul nii põhjalikult uuritud kui retseptiravimeid,“ räägib Tiik.
Täisversioon artiklist ilmus ajakirjas Apteeker (oktoober 2013).