Mammograafia sattus tule alla
Viimase paari nädala jooksul on nii välismeedias kui ka Eesti ajakirjanduses tekkinud diskussioon mammograafia efektiivsuse teemal, aluseks vastuolulised andmed, mille kohaselt toob skriinimine kaasa ülediagnoosimist.
Ameerika vähiliit avaldas hiljuti uuendatud ravijuhised, kus keskmise rinnavähki haigestumise riskiga naistel soovitatakse alustada mammogrammide tegemist 45-aastaselt, jätkata seda korra aastas kuni 54. eluaastani ning seejärel üle ühe aasta nii kaua, kuni nad on terved ja neil on tõenäosus elada järgmised kümme aastat.
Samas on juhistes öeldud, et naistele vanuses 40 kuni 44 tuleb tagada võimalus alustada soovi korral iga-aastast mammograafilist sõeluuringut.
Kõrgema rinnavähiriskiga naiste puhul (kelle eluaegne risk haigestuda on 20-25 protsenti või rohkem – siia kuuluvad need, kes on juba rinnavähki põdenud või kellel on perekondlik haigestumise anamnees, geenimutatsioonid (nagu BRCA), varasem läbitehtud rindkere kiiritusravi jm) soovitatakse juhistes iga-aastast mammograafilist sõeluuringut modifitseerida rinna magnetresonantstomograafia uuringuga.
Enamikule kõrge riskiga naistest soovitatakse alustada skriiningut 30-aastaselt ja jätkata, kuni naine on heas tervises. Otsuse aeg, millal alustada sõeluuringut riskigrupi naiste puhul, peaks arvestama naise individuaalseid erisusi ja eelistusi.
Põhja-Eesti regionaalhaigla radioloog Maret Talk märkis, et Ameerika vähiliidu soovitustest rääkides on kohane meenutada, et Eestis on rinnavähiga tegelemisel palju ära teha. „Rinnavähi elulemus ja suremus on Eestis tunduvalt kehvem kui USAs ja arenenud Euroopa riikides – paljuski rinnavähi hilise avastamise tõttu. Seega on Eesti oma arengutasemelt olukorras, kus mammograafilisi sõeluuringuid on vaja intensiivistada,“ selgitas ta.
Sõltumata east ei soovita Ameerika vähiliit enam rinnaanomaaliata naiste kliinilisi rindade läbivaatlusi, mille käigus arstid ja õed palpeerivad rinnas võimalikke tükke. Nimelt ei toeta teadusuuringud selle meetodi efektiivsust varase rinnavähi avastamisel. Seega on mammograafia roll uute juhiste kohaselt varasemate soovitustega võrreldes pigem suurem, märkis Talk.
„Ent juhistes on rõhutatud, et naised peaksid teadma, kuidas nende rinnad välja näevad ja kuidas need katsudes tunduvad ning oma arstile teada andma kohe, kui midagi on muutunud,“ lisas ta.
Varem soovitas Ameerika vähiliit mammogrammide tegemist ja kliinilisi rindade läbivaatlusi alates 40. eluaastast igal aastal. Juhistes on märgitud, et mammograafia ei ole täiuslik meetod ja et sellest saadav kasu on nooremate naiste puhul väiksem.
Mammograafial on oma piirangud
Maret Talk tõdes, et mammograafial, nagu ka igal teistel uuringumeetodil meditsiinis, on oma piirangud. „On teada, et selle meetodi sensitiivsus on suurem röntgenoloogiliselt transparentsema rinnatüübi korral. Nooremate naiste seas on tiheda rinnakoega naisi rohkem. Juhistes on märgitud, et vahel on vaja teha rohkem uuringuid, et selgitada mammograafial leitud muutuse olemust. On teada ka väike võimalus, et uuringul diagnoositakse vähk, mis ei oleks naise eluajal talle probleeme jõudnud põhjustada. Siin tuleb mõista, et tegemist on nii-öelda statistilise ülediagnoosimisega. Ehk igal konkreetsel juhul ei saa ennustada, kas varakult avastatud rinnavähk oleks hilisemas staadiumis avastatuna põhjustanud surma või oleks selle konkreetse naise surma põhjustanud varem mõni teine haigus või trauma,“ selgitas radioloog.
Maret Talgi sõnul on täiesti kindel ja üldiselt aktsepteeritud seisukoht, et mammograafiline sõeluuring päästab elusid, andes naistele võimaluse vähendada riski, et neil diagnoositakse kaugelearenenud rinnavähk ja et nad surevad rinnavähki.
„Debatt käib peamiselt selle ümber, kui suur on ikkagi saadud absoluutne suremuse langus populatsioonis, samuti diskuteeritakse sõeluuringu sihtgrupi vanuse ja sõeluuringuga kaasnevate kõrvalmõjude – ülediagnoosimise, lisauuringuteks tagasikutsetega seotud ärevuse jms üle. On teada ka, et sõltuvalt naise individuaalsest rinnakoe tüübist võib mammograafia tundlikkus olla erinev,“ selgitas ta.