Puuknakkustesse haigestumine kasvas hüppeliselt
2011. aastal kasvas Eestis hüppeliselt haigestumine puuknakkustesse, nii registreeriti puukentsefaliidi haigusjuhte 24 ja borrelioosi 34 protsenti enam kui 2010. aastal.
250-st puukentsefaliidi haigusjuhust 51 kinnitati möödunud aastal Saaremaal. Kui Eesti keskmine puukentsefaliiti haigestunute arv 100 000 elaniku kohta oli 18,7 inimest, siis Saaremaal haigestus mullu puukentsefaliiti 100 000 elaniku kohta 147 inimest, Hiiumaal oli vastav näitaja 79. Teistest maakondadest märgiti suuremat haigestumuse kasvu mullu veel Lääne-, Harju ja Raplamaal. Puukentsefaliiti haigestumus vähenemist märgiti Jõgeva- ja Tartumaal.
Puukborrelioosi registreeriti 2011 aastal kokku 2303 korral (2010. a – 1721). Kuigi kõige enam haigusjuhte kinnitati mullu Tallinnas – 435 ja Saaremaal – 363, oli Saaremaa ainus maakond, kus borrelioosi haigestunute hulk aasta varasemaga võrreldes veidikene langes. Samas oli haigestumus 100 000 elaniku kohta jätkuvalt kõige kõrgem just Hiiu- (1654) ja Saaremaal (1045). Eestis keskmiselt haigestus borrelioosi 100 000 elaniku kohta 172 inimest. Keskmisest oluliselt kõrgem oli haigestumus lisaks eelpool nimetatutele ka Lääne-, Rapla- ja Viljandimaal. Madalamaks jäi haigestumus Ida-Virumaal ja Narvas ning Võru- ja Valgamaal.
Terviseameti epidemioloogianõuniku Kuulo Kutsari sõnul ühest põhjust puuknakkuse sagenemisele Eestis ei ole. „Kuna puukentsefaliidi viirused ega puukborrelioosi mikroobid ei levi inimeselt inimesele, vaid neid peab tervele inimesele üle kandma puuk, siis nende haiguste leviku ulatus ning nakatumise ja haigestumise sagedus sõltuvad eeskätt puukide arvukusest ning nende ründeaktiivsusest, aga kindlasti ka inimese enda käitumisest puugikoldes,“ selgitas Kutsar.