Kopsuarst selgitab, kuidas mõjub Covid-19 hingamisele
KöhaAllikas: Shutterstock
Koroonaviiruse laialdase leviku ajal räägitakse sageli viiruse hingamiselundeid kahjustavast mõjust. Medicumi ja Confido meditsiinikeskuse kopsuarst dr Erve Sõõru räägib koroonatõvega seotud hingamisraskustest, nende olemusest ja ennetusvõimalustest.
Kuidas raskendab gripi- või koroonaviirusega nakatumine astma ja krooniliste kopsuhaigustega inimeste elu?
Kõik viirushaigused, sealhulgas Covid-19 on risk krooniliste kopsuhaiguste ägenemisel ja kriitilise seisundi tekkel. Samas, kroonilised kopsuhaigused on sageli aladiagnoositud. Kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust (KOK) põevad sagedamini mehed alates 50. eluaastast ja neil on sagedamini südamehaigusi.
Covid-19 põdev raske KOK-i haige jääb tubaseks ja vajab arstiabi. Tal on risk hingamispuudulikkuse kujunemiseks, kus kopsud ei saa enam oma tööga hakkama. Kuigi astmaatikud ei ole seniste andmete põhjal suur riskigrupp, võib viirus oluliselt raskendada astma kulgu. Teadaolevalt põhjustab Covid-19 haiguslikke muutusi ka teistes elundites.
Mida saaksid riskirühma kuulujad teha hingamisprobleemide ennetuseks?
Koroonaviiruse epideemilise leviku tingimustes tuleb arvestada, et iga inimene võib olla potentsiaalne viiruse levitaja. Pooldan soovitust, et maskide kandmine võiks olla rangelt soovituslik. Kui inimesed kannavad õmmeldud maske, siis neid võiks kohe rohkem olla, et neid jõuaks piisavalt vahetada, pesta vähemalt 65 °C vees 30 minutit ja triikida.
KOK-i ravis kasutatakse erinevaid inhalaatoreid ja muid ravimeid. Soovitan järgida oma raviplaani ja vajadusel konsulteerida arsti või õega. Haiguse kulus on oluline ära tunda hetk (enamasti 6–8 haiguspäev), kui enesetunne halveneb, palavik tuleb tagasi või süveneb õhupuudus – need võivad olla märgid haiguse kiirest halvenemisest. Eestis on seni kasutatud riskirühmadel 2-minutilist koormustesti, kus inimene kodus saab oma tervist ise hinnata õhupuudustunde taseme abil. Oluline on leida aeg, millal helistada arstile ja kutsuda kiirabi.
Kuidas kahjustab koroonaviirus hingamiselundeid?
Covid-19 võib kulgeda kopsupõletikuga. Kopsukahjustuse riski mõjutavad erinevad tegurid. Suitsetajatel on 1,4 korda kõrgem risk Covid-19 raskemaks kuluks ja 2,4 korda kõrgem risk intensiivravi vajadusele võrreldes mittesuitsetajatega.
Hilisema kopsukahjustuse kujunemisel on roll ägedal respiratoorsel distressi sündroomil, sepsisel ja superinfektsioonil, kuid ka süsteemsel hüübivushäirel. Mida raskem on olnud haigus ja pikem haiglaravi, seda pikemaks kujuneb kogu taastumisprotsess ja tüsistuste teke on tõenäolisem ning vajalikuks osutub taastusravi ja füsioteraapia. Õnneks olen oma töös näinud raske kopsupõletiku jääknähtudeta paranemisi.
Millele veel kopsuarstina koroonaviiruse leviku valguses tähelepanu juhite?
Kindlasti on abi tugevast immuunsüsteemist, milleks on võrdselt vajalikud tervislik toitumine, liikumine ja hea uni. Covid-19 kulg on ettearvamatu. Pean kopsuarstina oluliseks rõhutada, et KOK-i ja astmaga inimesed ei jätaks oma ravi pooleli ja küsimuste korral julgeksid arstiga ühendust võtta.
Uneapnoe haigel on Covid-19 haigestumise korral samuti suurem risk sattuda kriitilisse seisu. Paljud patsiendid on kodusel ravil teatud positiivrõhu seadmetega, kuhu on integreeritud kaugjälgimissüsteemid. Pilvelahenduse abil saame distantsilt ehk kliinikus inimesega kohtumata talle ravi osas nõu anda.
Anne-Liise Verpson