Sõlmed kilpnäärmes – kas peaksid muretsema?
Kilpnäärme sõlmed on enamasti healoomulised kasvajad, mis moodustavad tihedama ala muidu pehmes ja ühtlases kilpnäärmekoes. Kilpnäärme sõlmi esineb elu jooksul 40%-l naistest ja 30%-l meestest. Enamik kilpnäärme sõlmedest on healoomulised ega vaja ravi. Sõlme iseloomu aitab kindlaks teha biopsia, et välistada kilpnäärmevähk, ütleb Confido endokrinoloog dr Tatjana Toomsoo.
Enamik kilpnäärme sõlmedest ei põhjusta kaebusi ega mõjuta ka kilpnäärme hormonaalset talitlust. Harva võib kilpnäärme sõlm toota liialt kilpnäärme hormoone ja olla kilpnäärme ületalitluse põhjuseks. Kilpnäärme sõlmed leitakse sageli siis, kui arst uurib patsiendi kaela ja katsub kilpnääret, või siis, kui patsiendile tehakse röntgen-, kompuuter- või magnetresonantstomograafiline uuring rindkerest või ultraheliuuring kaelast mingil muul põhjusel.
Kas kilpnäärmes avastatud sõlmi on vaja uurida?
Tõenäosus, et kilpnäärme sõlm on vähkkasvaja, on üsna väike (5–15% kõigist kilpnäärme sõlmedest). Kui patsiendil leitakse kilpnäärmest sõlm, siis viiteid selle kohta, kas tegemist võiks olla pahaloomulise (vähkkasvaja) või healoomulise (mittevähkkasvaja) sõlmega, annab ultraheliuuring. Väga harvadel juhtudel võivad vereanalüüsid anda lisateavet kilpnäärmevähi kohta.
Kuigi enamik kilpnäärme sõlmedest on healoomulised (85–95%), on sageli vaja peennõelaga neid punkteerida, et saada rohkem teavet selle kohta, milliseid rakke sõlm sisaldab. Me nimetame seda lihtsalt nõelbiopsiaks. Nõelbiopsiat tehakse tavaliselt suuremate sõlmede (> 1 cm), sümptomaatiliste, ultraheliuuringul kahtlaste tunnustega, välimuselt muutuvate sõlmede ja/või mahult suurenevate kilpnäärmesõlmede korral.
Kilpnäärme biopsia on informatiivne ja usaldusväärne, kui biopsial saadud rakkude arv on piisav, et neid saaks hinnata kogenud patoloog. Esimese biopsiaga ei pruugi alati piisavalt rakke saada ning proov tuleks võtta uuesti.
Kilpnäärmevähk võib kulgeda aastaid ilma sümptomiteta või ilma et patsient sellest isegi teaks. Kilpnäärme sõlmede asjatundlik hindamine on õige raviplaani saamiseks ülioluline.
Kas ma vajan kilpnäärme sõlme korral operatsiooni?
Kilpnäärmevähi peamine ravimeetod on kirurgia. Healoomulised sõlmed tavaliselt operatsiooni ei vaja, seda eeldusel, et sõlm ei sega patsienti, ei ole toksiline (põhjustades kilpnäärme ületalitlust), suur (4 cm või rohkem) või suurenev, ei survesta hingetoru ega ka söögitoru. Kui kilpnäärme sõlm suureneb või tekivad sümptomid, võib olla näidustatud korduv biopsia või operatsioon. Kilpnäärme sõlmed, mis ei muutu aastate jooksul, ei pruugi aga kunagi vajada mingit ravi.
Operatsioon on väga sageli vajalik sõlmede puhul, mille biopsiaga leiti ebatüüpilisi või kahtlaseid rakke. Ületalitlust põhjustavaid healoomulisi sõlmi saab ravida vajadusel ka radioaktiivse joodiga. Tuleb märkida, et suured sõlmed võivad sisaldada vähki (10,4–22%-l juhtudest), mida ei diagnoosita operatsioonieelse nõelbiopsia abil.
Kas operatsiooniga eemaldatakse sõlm või kogu kilpnääre?
Kui leitakse kilpnäärme sõlm, mis vajaks operatsiooni, siis sõltub operatsiooni ulatus haigusest, mille tõttu tuleb kilpnääret opereerida. Paljusid kilpnäärmevähke saab edukalt ravida, eemaldades ainult osa kilpnäärmest koos kilpnäärme taga asuvate lümfisõlmedega, mis on ohustatud. Kilpnäärmevähk, mis on levinud lümfisõlmedesse või ümbritsevatesse kudedesse kaelas (lihas, närv, hingetoru jne), nõuab kilpnäärme täielikku eemaldamist koos haaratud lümfisõlmede ja ümbritsevate struktuuridega. Operatsiooni ulatust hindab ja planeerib kogenud kirurg.
Miks kilpnäärme sõlmed tekivad?
Kilpnäärme sõlmed on kilpnäärme probleemidest sageduselt teisel kohal, esinedes rohkem naistel kui meestel. Enamiku kilpnäärme sõlmede põhjus ei ole teada. Praktiliselt 100%-l juhtudest ei ole põhjuseks midagi, mida olete teinud või söönud.
Mida teha, kui inimene kahtlustab endal kilpnäärme probleemi?
Kõige õigem on pöörduda oma perearsti poole, kes teeb esmased uuringud ja vajadusel suunab endokrinoloogi konsultatsioonile.
Kõige õigem on pöörduda oma perearsti poole, kes teeb esmased uuringud ja vajadusel suunab endokrinoloogi konsultatsioonile.
Allikad
- Wells SA, Asa SL, Dralle H, et al. Revised American Thyroid Association guidelines for the management of medullary thyroid carcinoma. Thyroid 2015; 25: 567–610.
- Wirth LJ, Waguespack SG, Busaidy NL, et al. Genomic landscape of FNAs positive for medullary thyroid cancer (MTC) and potential impact on systemic therapy. JCO 2019; 37: 6087–6087.
- Hu MI, Waguespack SG, Dosiou C, et al. Afirma Genomic Sequencing Classifier and Xpression Atlas Molecular Findings in Consecutive Bethesda III-VI Thyroid Nodules. J Clin Endocrinol Metab 2021; 106: 2198–2207.