Elu jooksul kogeb teadvusekaotust 27% inimestest

"Minestus on äkki tekkiv ja isemööduv teadvusekaotus koos keha toonuse langusega, see võib kesta sekunditest mitme minutini. Meditsiiniline termin selle kohta on sünkoop. Sünkoopi iseloomustab kiire algus, lühike kestus ja täielik spontaanne paranemine," selgitab dr Tiina Uuetoa, Confido Südamekeskuse juhataja.    

Elu jooksul kogeb teadvusekaotust  27% inimestest

Sünkoopi esineb sageli, umbes 3%-l elanikkonnast igal aastal. Enamasti nimetatakse seda „äravajumiseks“. Sünkoopi esineb igas eas, kuid sagedamini noortel vanuses 10–30 aastat ja eakatel. Sünkoobi põhjus on enamasti aju hapniku ja toitainetega varustamise kriitiline vähenemine. Valdavalt kutsub selle esile vererõhu langus allapoole läve, kus ajus toimiv autoregulatsioon suudab tagada aju efektiivse toimimise.

Uurimused näitavad, et kuni 18-aastastel esineb sünkoopi 15%-l, 40–59-aastastel kümneaastase perioodi jooksul 16–19%-l ja alates 70. eluaastast kümneaastase perioodi jooksul 23%-l.

Sünkoop võib olla üksikjuhtum, aga keskmiselt kordub see kuni 1/3-l patsientidest kolmeaastase jälgimisperioodi jooksul.

Vanasti minestasid aadlidaamid õhupuudusest, milles oli süüdi kopse pitsitav korsett. Tänapäeval tuuakse minestamise kolme kõige levinuma põhjusena välja järgmised vormid.

• Minestamine kui refleks ehk nn refleks-sünkoop. Seda esineb kõige sagedamini, eriti noorematel inimestel. Refleks-sünkoop tekib tavaliselt teatud nn päästikutele reageerimisel, näiteks emotsionaalse stressiga (ärevus, hirm, valu, verekartus jms). Sünkoobi võivad vallandada ka köha, aevastamine, mao-sooletrakti stimulatsioon (neelamine, kõhuvalu jm), urineerimine, füüsiline pingutus. Sünkoop võib tekkida teatud situatsioonides, kui tuleb pikemalt püsti seista, eriti umbses ruumis. Refleks-sünkoobi tekkimisel peetakse oluliseks uitnärvi ehk vaagusnärvi stimulatsiooni, mis põhjustab südame löögisageduse ja vererõhu langust.
• Kui vererõhk langeb liiga kiiresti. Sünkoobi erivorm on ortostaatilise hüpotensiooniga kaasnev teadvusekaotus. Nõnda nimetatakse seisundit, mille korral vererõhk langeb liiga kiiresti olukorras, kui inimene tõuseb püsti istuvast või lamavast asendist. Sümptomitest võivad tekkida pearinglus, nõrkus ja minestamine. Ortostaatiline hüpotensioon on sagedasem eakatel ja teatud ravimite kasutamisel (nt vererõhuravimid). Selle tekkimist võivad soodustada kõhulahtisus ja oksendamine, ka verekaotus. Asendilist olulist vererõhulangust esineb ka teatud närvihaigustega, näiteks Parkinsoni tõve korral.
• Kui on probleemid südamega. Sünkoop võib tekkida ka eri südameprobleemide esinemisel, sagedasemad on südame rütmihäired (mis põhjustavad kas liiga kiiret või liiga aeglast südametööd), mis võivad vähendada aju varustava vere hulka. Nimekiri südame-veresoonkonnahaigustest, mis võivad põhjustada minestamist, on päris pikk: südamekalappide haigused, äge südameinfarkt, südamelihase kaasasündinud haigused (kardiomüopaatiad), aga ka näiteks kopsuarteri trombemboolia ja aordiseina seesmine rebend.

Minestamise sümptomid võivad olla pearinglus, tasakaalu häirumine, nägemise hägustumine, silmade ees „läheb mustaks“, nõrkus, värinad kehas, hingeldus, higistamine, iiveldus, teadvusekaotus.

Prognoosi määravad kaks asjaolu:

• kas seoses sünkoobiga esineb äkksurm või eluohtliku seisundi tekke oht;
• kui suur on risk, et sünkoobi kordumise ja kukkumise tõttu tekivad kehavigastused.

Sünkoobiga seotud raskeid vigastusi, luumurde, samuti autoõnnetusi registreeritakse umbes 6%-l patsientidest, kergemaid vigastusi (põrutusi, haavu) ligi kolmandikul.

Minestamisel asub üldiselt loodus ise appi

Minestamisel asub olukorra lahendamiseks üldiselt loodus ise appi – pikali vajudes või kukkudes langeb pea kehaga samale tasapinnale ja verevool ajusse paraneb kohe, sellega kaob minestuse põhjus ja taastub teadvus. Just seepärast tuleks minestanu jätta lamama, seades ta küliliasendisse. Kindlasti ei tohi minestanud inimest hakata istuma sikutama või püsti hoidma. Kui seisund kestab üle minuti, tuleks tõsta jalad peast kõrgemale.

Kuigi minestamine võib olla murettekitav, on see tavaliselt ohutu ja ravitav seisund. Kergete juhtude korral võib piisata puhkamisest ja vedelike joomisest. Samas võib minestamine anda märku raskematest põhjushaigustest ja olla signaal äkksurma riskist. Sellistel juhtudel on vajalikud ravimid või meditsiinilised protseduurid ja operatsioonid.

Minestamise korral soovitatakse pöörduda arstile, kui

• te ei suuda tuvastada minestamise põhjust,
• minestate ärevus- või paanikahoogude ajal,
• olete üle 50 aasta vana ja minestasite esmakordselt,
• olete minestamisega saanud kehavigastuse,
• minestamisega kaasnevalt esineb valu rinnus või hingamisraskus,
• minestushood korduvad.

Huvitavad faktid sünkoobi kohta

• Kas teadsite, et ka loomad minestavad? See on tõsi! Sünkoopi on täheldatud erinevatel loomadel, alates koertest ja kassidest kuni hobuste ja elevantideni. Põhjused on inimestega sarnased, sealhulgas dehüdratsioon, vererõhu langus ja südameprobleemid.
• Vana-Egiptuses peeti sünkoopi märgiks jumalate sekkumisest. Kui keegi minestas, siis arvati, et jumal on tema keha üle võtnud. Mõnel juhul võisid preestrid proovida minestaja kui jumaliku sekkumise allikaga ühendust võtta, et teada saada, mida jumal soovib. Vana-Egiptuse kultuuris on sünkoopi kohta palju legende ja müüte. Üks kuulus müüt räägib jumal Ra’st, kes minestas ja kukkus maa peale, luues sellega inimkonna.

Kas see artikkel oli kasulik?