Mis haigus on krooniline obstruktiivne kopsuhaigus ehk KOK?

Dr Kadri Jaama

Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus ehk lühendatult KOK on hingamisteede sümptomite, nagu hingeldus, köha ja rögaeritus, püsiv esinemine. Millised on kõige olulisemad KOKi riskifaktorid ja sümptomid ning kuidas haigust diagnoositakse ja ravitakse, selgitab Confido kopsuarst dr Kadri Jaama.

KOKi sümptomite tekke aluseks on püsiv õhuvoolutakistus ehk obstruktsioon hingamisteedes. Kõige olulisemad KOKi riskifaktorid on sigarettide suitsetamine, passiivne suitsetamine ja biomassi põletamise jääkproduktide sissehingamine.

Umbes 80% USA KOKi-haigetest on suitsetajad või endised suitsetajad. Suitsetamise staaž, mis põhjustab KOKi, on inimestel erinev. Kriitiliseks piiriks loetakse üldiselt 10–20 pakkaastat. See tähendab, et inimene on suitsetanud 20 aastat ühe paki (20 sigaretti) päevas. Samas võib kopsukahjustus kujuneda ka juba lühema suitsetamise staažiga.

Kuidas teada saada, kas inimesel on krooniline obstruktiivne kopsuhaigus?

KOKi diagnoosimine algab anamneesi võtmisest, mille käigus uurib kopsuarst või perearst patsiendi perekonnas esinenud haiguste ja selle kohta, millal alustas patsient suitsetamist, kas ta on suitsetamise lõpetanud, kui palju päevas suitsetab või suitsetas (arvutab välja pakk-aastad). Samuti on arstil vaja teada, kas elu- või töökeskkonnas on esinenud KOKi riskifaktoreid.

Sümptomid, mida arst peab patsiendi tervise juures jälgima.

1. Õhupuudus. Vaja on küsida hingamisraskuse kohta. Lisaks tuleb täpsustada füüsilise suutlikkuse anamneesi. Sageli hakkavad inimesed automaatselt piirama oma füüsilist koormust, kui koormusel tekib õhupuudus. Sellisel juhul ei kaevata õhupuudust tegelikult ainult seetõttu, et ei tehta midagi füüsiliselt koormavat.
2. Köha. Püsiva köha lisaselgituseks võiks teha spiromeetria.
3. Vilistav hingamine. Kuulatlusel esinev leid (vilistamine või kiuned) viitab hingamisteede õhuvoolutakistuse esinemisele. Sellist leidu tuleb täpsustada spiromeetriaga.

KOKi diagnoosi kinnitab spiromeetrial esinev mittetäielikult pöörduva obstruktsiooni leid, see tähendab, et bronhodilataatortesti järel on FEV1/FVC < 0,7.

KOKi peamine ravi on riskitegurite elimineerimine

Kokkupuute lõpetamine tubakasuitsuga on ainus efektiivne abinõu KOKi tekke vältimiseks ja progresseerumise pidurdamiseks. Suitsetamisest loobumise nõustamine on kõige jõulisem võimalus mõjutada KOKi kulgu. Suitsetamisest loobumisel on abi ka nikotiinasendusravist ja ravimitest (varenikliin, bupropioon, nortriptülliin). Ravimid suurendavad pikaajalise suitsetamisest loobumise määra. Kui riskitegur on töökeskkonnas kokkupuude kemikaalide või tolmudega, tuleb kokkupuudet nendega vähendada. Kui tegemist on muude välis- ja siseõhus leiduvate saasteainetega, tuleb vähendada või lõpetada kokkupuude saastega.

Ravimid, mida võidakse patsiendile määrata

• Beeta2-agonistid, nii lühi- kui ka pikatoimelised. Põhiline toime on hingamisteede silelihaste lõõgastamine. Kõrvaltoimetena võib esineda treemorit, südamerütmi häireid ja hüpokaleemiat.
• Antikolinergilised ravimid, nii lühi- kui ka pikatoimelised. Põhiline toimemehhanism on bronhide silelihaste lõõgastamine, bronhinäärmete sekreedi sekretsiooni vähendamine. Levinumad kõrvatoimed on suukuivus, ninakinnisus, uriini retensioon, arütmiad.
• Lühitoimeliste beeta2-agonistide ja lühitoimeliste antikolinergiliste ainete kombinatsioonid. Kombinatsioonravimid on efektiivsemad kui kumbki ravim eraldi.
• Inhaleeritavad glükokortikosteroidid, mida kasutatakse põletikku raviva komponendina. Ei ole kunagi ainukeseks KOKi ravi preparaadiks.
• Pikatoimeliste inhaleeritavate beeta2-agonistide ja inhaleeritavate glükokortikosteroidide kombinatsioonid: vähendavad sümptomeid ja parandavad elukvaliteeti. Kombinatsioonpreparaadid parandavad kopsufunktsiooni ja vähendavad selle langustempot paremini kui kumbki toimeaine eraldi. Kasutatakse raske või väga raske kopsufunktsiooni languse puhul. Glükokortikoidide kasutamine võib suurendada kopsupõletiku tekkeriski.

Viimasel ajal on KOKi ravi patsientide jaoks lihtsustunud, kuna kasutusse on tulnud kolmikravi preparaadid, mis sisaldavad ühes inhalaatoris nii pikatoimelist inhaleeritavat beeta2-agonisti, inhaleeritavat glükokortikosteroidi kui ka antikolinergikumi. Need on muutnud ravi väga efektiivseks ja lihtsaks ka raske KOKi korral.

50% KOKi-haigetest võtab neile soovitatud ravimeid, neist 50% võtab ravimeid soovitatud annuses ja neist omakorda 50% on omandanud korrektse ravimi võtmise tehnika. Statistika alusel on leitud, et rohkem kui pooled KOKi-patsientidest tarvitavad inhalaatoreid valesti. Seega on KOKi-patsientidele oluline leida sobiv ja piisavat efektiivne ravim.

Kas see artikkel oli kasulik?