Tarkusekuul tähelepanu alla tarkusehambad: millal tuleks need välja tõmmata?
Confido Hambakliiniku juht dr Natalja MozessovaAllikas: Confido
Tarkusehambad lõikuvad kõige viimasena ning võivad põhjustada osadele inimestele palju ebamugavust ja valu. Mida pidada silmas tarkusehammaste hügieenis ja millal peaks kaaluma nende väljatõmbamist, selgitab hambaarst ja Confido Tallinna hambakliiniku juht dr Natalja Mozessova.
Täiskasvanud inimesel on suus kuni 32 hammast. Neist neli, tarkusehambad ehk viimased purihambad, hambareas kaheksandad, on n-ö jäänukid minevikust, mil näiteks oli vaja närida toorest liha. Tänapäevase inimese toitumisharjumused on teised, mistõttu tarkusehambaid ta enamasti ei kasuta. Osadel inimestel ei olegi enam ühtegi tarkusehammast või on neid ainult kaks.
Ka inimese näokuju on muutunud aja jooksul kitsamaks, sellepärast ei pruugi kõige viimasena lõikuvad tarkusehambad enam suhu ära mahtuda. See aga tekitab tihti ebameeldivusi, alates kehvast suuhügieenist ja lõpetades põletikuga.
Tihti võib lõikuv hammas olla vales asendis
Tarkusehambad lõikuvad igal inimesel individuaalselt, umbes 14.–24. eluaastal, ja see on aeglane protsess. „Tihtipeale on lõikuv hammas vales asendis ja seda on raske puhastada. Sellisesse kohta tekib kergesti hambakatt ja hambakivi ning hiljem ka kaaries. Seega sageli on vaja tarkusehammas eemaldada, sest sinna on ebapiisava hügieeni tõttu tekkinud kaaries,“ selgitab dr Mozessova ja rõhutab, kui oluline on hambaid korralikult puhastada.
Kui lõikumine toimub väga aeglaselt – lõikuv hammas on alguses kaetud limaskestaga ja raskesti puhastatav –, soodustab seegi põletiku teket ja hammas tuleks välja tõmmata.
Teine põhjus, miks tarkusehammas eemaldada, on selle kasvamine vales suunas. Dr Mozessova ütleb, et sõltuvalt inimese näotüübist ei pruugigi tarkusehammast suus näha olla – sel ei ole lõikumiseks üldse ruumi –, kuid uus hammas võib sellises olukorras naaberhambale salaja kahju teha.
„Kõige kavalamad on retineerunud ehk mittelõikunud ehk need hambad, mis pole veel suuõõnde ilmunud: ruumi neil ei ole ja seepärast võivad need lõikudes kõrvalolevaid hambaid kahjustada. Olukorda peaks aeg-ajalt kontrollima röntgenpildiga. Hambaarstid on teemaga tuttavad ja teavad patsiendilt küsida, millal tehti tema suust viimane panoraampilt, ning saavad vajadusel teha uue pildi, et vaadata, kus tarkusehammas on,“ ütleb dr Mozessova.
Mõnikord suunab patsiendi tarkusehamba eemaldamisele ka ortodont, just selleks, et säilitada ortodontilise ravi tulemust, või kui laps on piisavalt suur, siis enne planeeritavat ortodontilist ravi – et tekitada ruumi, kuhu hambaid liigutada.
Dr Mozessova rõhutab, et kui lõikumisel tekkinud mured ei lahene umbes aastaga, võiks kindlasti ise pöörduda hambaarstile, kes teeb tarkusehamba väljatõmbamise otsuse. Samuti võiks tulla arsti juurde siis, kui lõikumisega kaasneb pidev valu ja paistetus, muuhulgas lümfisõlmede paistetus hamba lõikumise näopoolel.
Uurige arstilt, mis seisus on teie tarkusehambad
Kui tarkusehammas ilmub suhu valutult ja endaga komplikatsioone kaasa ei too, võiks dr Mozessova soovitusel järgmises kontrollis oma hambaarstiga arutada, kas suuhügieeniga on hakkama saadud hästi või on oht põletiku tekkeks. „Sellepärast on vaja hambaarsti juures käia korra aastas – arst märkab kohe, kui lõikuvat tarkusehammast ei saa hästi puhastada,“ sõnab dr Mozessova.
Kui täiskasvanul on kõik tarkusehambad suus ja tal ei ole nendega kunagi probleeme olnud – kas siis peaks üldse muretsema?
„Kui tarkusehambad on lõikunud nii, et on õiges kohas, hammaste mälumispind on teistega samal tasemel ja inimene saab neid ka hästi puhastada, siis tõesti võivad need suus olla. Võibolla aastate pärast, kui tekib vajadus, võib neid kasutada proteeside tugihammastena,“ vastab dr Mozessova, aga lisab kohe, et seda juhtub väga harva.