vaktsineerimine 07.09.15 / Vaktsineerimine

Arst vastas:

dr Karmen Joller

Perearst

Kivimäe Perearstikeskus

Tere!

Tegu võib tõepoolest olla vaktsineerimise kõrvaltoimetega. Kõikide teie mainitud vaktsiinide puhul on ärrituvus mainitud sageda või väga sageda kõrvaltoimena, st sellist kõrvaltoimet võib esineda ühel lapsel 100-st (sage) või ühel lapsel 10-st (väga sage). Sellised kõrvaltoimed on ohutud ja mööduvad tavaliselt iseenesest 48 tunni, hiljemalt 72 tunni jooksul (teie poolt mainitud paar päeva).
Lapsevanematele mõjub lapse seletamatu ärrituvus paanikat tekitavalt - on tunne, et lapsel on midagi tõsist viga, aga ei saa aru, mis täpselt.
Vaktsineerimise järgselt tekib organismis immuunreaktsioon - aktiveeruvad interferoonid, mis algatavad antikehade tekkimise protsessi. Täpselt samasugune reaktsioon tekib organismis ka siis, kui organismi siseneb mõni pahatahtlik viirus, kelle eest organism end kaitsta tahab (nt gripiviirus). Interferoonide vallandumisega kaasneb pikk biokeemiliste reaktsioonide jada - aga inimestel tekib väga halb enesetunne: lihase- ja liigesevalu, peavalu, silmade valgustundlikkus, suur jõuetus ja väsimus, mõnikord ka palavik.
Kui selline reaktsioon tekib vaktsineerimise järel, on see mingis mõttes isegi hea - me näeme, et vaktsiin toimib ja moodustuvad antikehad (samas ei tähenda selle reaktsiooni puudumine tingimata seda, et immuunsust ei teki). Vahel võivad sarnast enesetunnet põhjustada ka vaktsiinis leiduvad abiained, kuid vaktsiinid, millel seda väga sageli esineb, on praeguseks Eesti vaktsineerimiskavast kõrvaldatud ja asendatud vaktsiinidega, millel kõrvaltoimeid on võimalikult vähe.
Kui beebil on vaktsineerimise järel üldine halb enesetunne, lihase- ja liigesevalu, peavalu jms, ei oska ta seda muul moel väljendada kui rahutuse ja nutuga. Sellisel juhul tuleb beebile lihtsalt toeks olla ja teda lohutada. Edaspidiste vaktsineerimiste puhul tuleb vaktsineerimine planeerida nii, et vaktsineerimise järgselt oleks beebil paar päeva võimalik rahulikult kodus olla koos ema või isa või muu väga lähedase inimesega.
Mis puutub vaktsineerimise edasilükkamisega, siis seda ei tasu teha, kui selleks puudub arsti soovitus. Vaktsineerimiskalendri on koostanud oma ala tippspetsialistid, kes seejuures arvestavad kõiki maailmas tehtud uuringuid ja loomulikult ka seda, kui võimekas on lapse organism mingis vanuses. Lisaks püütakse vaktsineerimisega hoida meie lapsed võimalikult tervetena - vaktsineeritakse just seetõttu, et beebi immuunsus on võrreldes täiskasvanuga alles nõrk. See, mis toimub organismis vaktsineerimise järgselt, on väga leebe võrreldes haiguse endaga - vaktsineeritakse ikka nende haiguste vastu, mille järel võivad tekkida rasked tüsistused või isegi surm. Näiteks on euroopas jälle levimas lastehalvatus, mille vastu tehakse vaktsiinid 3-, 4,5- ja 6-kuuselt. Täiskasvanud kannavad sageli endale teadmata edasi läkaköha tekitajat, samuti võib suurematelt (vaktsineerimata) lastelt saada meningiiti tekitava hemofiiluse. Jne jne. Seetõttu on ülimalt oluline oma laps kiiresti viisikvaktsiiniga vaktsineerida.
Ja kuna teie lapse immuunsüsteem on senistele vaktsiinidele reageerinud väga aktiivselt, võite kindel olla, et tema organism on juba piisavalt tugev.
Ja ärge muretsege, kui ta edaspidi (nt lasteaeda minnes) viiustele sageli köha-nohuga reageerib (st sageli haige on), võiks öelda, et ka see on immuunsüsteemi jaoks õppimisprotsess. Haigestumise ajal tuleb lapsele anda piisavalt puhkust ja teda ja tema organismi piisavalt toetada.

Jõudu ja armastust!
Karmen Joller

Kas see arutelu oli kasulik?