Lapse uneprobleemid 31.12.12 / Lastehaigused

Arst vastas:

dr Tiia Voor

Pediaater

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliinik

Tere!

Uneprobleemidega on kimpus 20-30% lastest. Rahutu uni võib tekkida pärast mingisugust sündmust - haigus, reis, kolimine jne. Enamasti mööduvad unehäired kuue kuu jooksul, kuid vahel võivad need kesta ka aasta ja kauemgi. Üldreeglina lõppevad unehäire iseenesest ja ravimeid lastel unehäirete korral ei kasutata.
Unele on iseloomulik tsükliline kulg, st sügava une perioodid vahelduvad kergema unega ja ärkamistega. Üks unetsükkel kestab ca 60 -90 minutit. Tavaliselt on unetsükli vahelised ärkamised lühiaegsed ning laps uinub kiiresti ja ise, nii et vanemad ei pane väikseid ärkamisi tähelegi. Öö alguses on une surve suurem, see tähendab laps uinub kergemini. Hommikupoole ööd aga saavutab ülekaalu ärkamiste tung, mis on ettevalmistus päevaseks pikemaks ärkvel olekuks, ning laps ei suuda enam väikeste ärkamiste järgselt ise uinuda. Enne magama minemist tehke mingi kindel rituaal – üks muusika, unejutt vms. Kindel rituaal valmistab lapse ette magama minemiseks ja soodustab uinumist. Magama minemise aeg olgu iga päev ühel kellaajal. Magamistuba olgu pime, sobiva temperatuuriga (pigem jahedam kui palav), õhurikas ja vaikne. Et ärkamise ja rahutu une korral oleks uuesti uinumine kergem, peaks laps magama jääma samas kohas, kus ta ärkab.
Üheks öise ärkamise põhjuseks võib olla unepaanika, enamasti 3-7aastase laste seas. Unehäire vallandajaks on enamasti mingi stress-situatsioon, üleelamine, ka unepuudus. Unepaanikale või hirmuunenägudele on iseloomulik, et need kestavad mõni kuni 30 minutit ja tekivad tavaliselt öö esimesel poolel, sagedamini 1,5 tunni magamise jooksul. Tavaliselt laps ise unepaanikat hommikul ei mäleta, laps ise viibib nagu ärkveloleku ja magamise vahepealses olekus ja lapsega on võimatu selle hoo ajal kontakti saada. Unepaanikat peab eristama öisest epilepsiast ehk langetõvest, mille korral on iseloomulik, et imelikud episoodid võivad öö jooksul olla mitu korda, lühiaegsed kuni paar minutit ja enamasti öö teisel poolel. Kui laps areneb normaalselt, hood ei sagene, ei pea Te muretsema. Kui aga öö jooksul on mitu hirmuhoogu, lapse areng pidurdub, laps on uimane päevasel ajal, siis peaks konsulteerima arstiga. Kui on vajalik eriarsti konsultatsioon, siis enne seda võiksite pidada nö unepäevikut, milles kirjas uinumise kellaeg ja taasärkamise sagedus ja kestvus. Küsige ka lähisugulastelt ja pereliikmetel, kas neil on olnud unepaanikat, sageli on see päriliku eelsoodumusega.
Hooge on kindlasti sagedamini, kui laps on üleväsinud. Seepärast on hea, kui lapsel on kindel päevarežiim ja ta läheb õhtul kindlal kellaajal ja varakult magama. Enne magamist ei sobi aktiivsed ja erutavad tegevused, ka mitte teleka vaatamine! Pigem lugege lapsega raamatut, ka soe vann võib mõjuda rahustavalt. Kui vanemad on stressis ja murelikud, tunnetab ka laps närvilisust.
Kui laps öösiti norskab, tasub konsulteerida kõrva-nina-kurguarstiga, et välistada adenoidide suurenemine. Kui aga lapse uneprobleem tekitab Teie perele muret, siis Tartu Ülikooli Kliinikumi Kõrvakliinikus töötavad spetsialistid, kes nõustavad vanemaid lapse unehäirete korral.

Lugupidamisega,
Tiia Voor

Kas see arutelu oli kasulik?