Veel isast 29.09.03 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Tere!
Olen Teilt kunagi varem ka küsinud isa käitumise suhtes nõuandeid ja olen saanud vastuseid. Samuti on mõnes mõttes "kooliks" ka see, mida teistele vastate. teie vastustest õhkub sellist mõnusat rahulikku suhtumist, mis kumab ka nn. ridade vahelt ja selline suhtumine on mulle suureks eeskujuks. Reaalses elus mul muidugi seda praktikasse panna nii kerge pole.
Isa (68) on väga äkilise iseloomuga ja iseäranis julge end minu suhtes välja elama. Venda ja ema nagu pelgab, aga kui on paha tuju vms. siis elab end minu peal välja. On ka füüsiliselt mitte päris kallale tulnud, aga jõuga lükanud. Kusjuures põhjuseta (lolen õbluke tütarlaps ja jube on, kui sihuke mehekolakas füüsilist jõudu tarvitab). Sinikaid on saanud ka ema, kuna teda isa ikka ükskord lükkas pikali jne. Täiesti kontrollimatu on ta käitumine, kui mingi "hoog" talle peale tuleb. Ärritumiseks leiab ta ikka ja jälle põhjust. Tema elustiil on selline, et päeva läbi peab töösid tegema ja tavaliselt põhjustab ta sellega, mida teeb, teistele tööd või käänab korra hoopis pahupidi.
Ma ei taha, et ta midagi segaks. Parem käigu kalal, käigu raamatukogus ja lugegu raamatuid. Jalutagu koera, käigu kusagil miskis pensiokate klubis, minu pärast kasvõi karskusseltsis (joomine pole ta probleem). Aga temal on sundmõtted, et inimene peab koguaeg tööd tegema. Ja siis üritab seda ise ja arvab, et teised kah peaksid. Ja siis ei lase teistel kah puhata. Emat koguaeg sunnib tagant ja annab tegemisi. Ja mind ka. Ja kui kohe asi tehtud pole, siis tuleb kodusõda. Nii näiteks olen mina laisk ja lohe, kui töölt tulles pikali viskan või puhata julgen. Ja kui soovitada talle mingit käiku või tegemist, siis ta väidab, et kodus on mahv peal ja pole aega. Ometi elame linnas, ei pea talu, pole meil pidevalt vaja rassida. Isat ei huvita nagu midagi ja ta on vihane, kui teisi huvitab. Ta ei tegele ühegi meelelahutusega ja arvab, et ka teised ei peaks seda. Ja peaksid hoopis kodus "töösid tegema".
Arvestades, et teda muuta ei saa, saab vaid oma suhtumist, kaalusin üksvahe vastuvõtule tulemist, aga kuna väljaspool kodu on mul kõik OK ja toredad, heasoovlikud inimesed ümbritsemas, kes mind kõrgelt hindavad, siis tundub ikka põhjendamatu küll, kui mulle selle loo peale antidepressandid määrataks.See tähendaks umbes seda, et peaksime sööma neid kogu perega ja isa jätkaks samas vaimus edasi.
Olen püüdnud isaga ka vestelda teemal, et mis siis ikka minu vastu on. Ja seda väga-väga rahulikult. Temal aga puudub analüüsivõime ja kriitiline suhtumine enda suhtes, seda suurem on see teiste suhtes ja nii on ta kas hakanud mind süüdistama või siis läinud agressiivseks.
Mida ikkagi teha?
Noor, natuke arglik neiu.
Arst vastas:
dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
Võimalusi tegutsemiseks mitu:
a) teha ka "kurja häält", aga see ilmselt valab õli tulle. Aga oma Mina ilmutama ikkagi PEAB,
b) "kõrvad longu" taktika on ka masendav, aga diplomaatiliselt vist veidi tõhusam,
c) luua "Pere ühisrinne" ja üheskoos üksteist abistada riidlemiste ajal ja rahulikul ajal püüda ühiselt probleemi uuele rajale juhtida,
d) isa perearsti-psühhiaatri poole suunata, et tema pingeid rahustada,
e) ikkagi tulge vastuvõtule, annan soovitusi.
Tervitades,
Jüri O.-M. Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Mida teha?
Tere,
21märts suri minu isa, kes oli mulle kõige lähedasem inimene. See mõjus mulle rängalt. Esimene kuu ei tahtnud toast väljudagi. Esimene poes käik oli mulle raske - nii palju inimesi nähes ...
Vastas dr Jüri Ennet
Psühhiaatri vastuvõtule, hea oleks kohe valvearstile jutule saada, et aega võita.
Pikad jalutuskäigud (kui tervis ja muud asjaolud võimaldavad).
Rahustavad teed (apteegi vabamüügist),
Loe edasi
Teisest Universumist
Isast pole ma midagi rääkinud, sest mul pole ega pole kunagi olnud isa. Keegi ka ei tea, kes ta on. Seega olen terve elu elanud vanaemaga (no vennaga ka, aga ta nüüd suur) kes on ema, isa, vanaisa, vanaema ...
Vastas dr Jüri Ennet
Olen sinu iseseisvusest ja asjalikkusest vaimustunud.
Kuna elad Tallinnast kaugel, siis saada mulle oma e-tuvi aadress ja ka tel.
Mina liigun aegajalt mitmes suunas Eestimaal ning ehk annab ...
Depressioon
Mu ema on depressioonis juba 2 aastat järjest. Seda tekitasid arvatavasti probleemid- isast lahkuminek, töö kaotamine, raamatud enesetervendamisest jms jne, ja kuna algul, kui see tekkis, siis otsisime ...
Vastas dr Jüri Ennet
Ema vajab psühhiaatri poolset läbivaatamist ja vajalike ravimite võtmist, võibolla ka väikest haiglaravi.
Kui ta ise vastuvõtule minna ei taha, keeldub, siis mõni tema vend-õde (kui nad asjalikud ...
Usk inimelu puutumatusse
Mõtlesin küsida teie kui spetsialisti käest nõu. Nimelt tuleb mul arvatavasti suvel ajateenistusse minna ja mul on sellest tulenevalt paar küsimust. Esiteks olen ma enda elu keerdkäikude tulemusena jõundund ...
Vastas dr Jüri Ennet
Inimelu kestvus-kvant on alates abordist kuni 110-120 eluaastani - kvantiteet. Oluline on ka kvalitatiivne külg e. mida inimene selle ajaga teha suudab, Loob. Inimene on ju sündinud tegudeks, Loojaks. ...
Loe edasiLapse öised hirmuunenäod
Tere!
Minu 6-aastasel pojal algasid nädal aega tagasi öösel hirmuunenäod. Umbes tund või kaks peale uinumist. Ärkas äkki kiljudes üles. Väriseb, hoiab end kramplikult, teeb kohutavat kriiskavat kurguhäält, ...
Vastas dr Jüri Ennet
Seda isa-leinamist ei maksa esile tuua. Elada olevikus ja praeguste oludega. Liigseid pingeid maandaks õhtuste vannidega (piisab pesuvannist, vajalik ei ole suur vannitoa vann) - soe vesi rahustab, vabastab ...
Loe edasiLapse närvilisus ja ärrituvus
TERE! Minu tütar, 9a, närib küüsi tihti ja unes käib ring i(pärast ei mäleta midagi) ja on suht närviline, tõstab häält ja nutab iga pisema asja peale (näiteks,korista tuba jne.)Muidu koolis hinded viied, ...
Vastas dr Jüri Ennet
Soovitused:
1. Lapse kasvatamisega tegelege Teie, võõrasisa soovid-ettepanekud tulgu ka läbi Teie (kui need Teie seniste tõekspidamistega kokku sobivad).
2. Korralik puhkus vähendab närvilisust, ...
Süütunne
Tere!
Andke nõu või öelge midagi rahustavat.
Olen murest murtud.
Minu 15. a. -l pojal opereeriti üks munand, see oli keerdunud, hiljem jah oleks osanud operatiivselt tegutseda ...
Vastas dr Jüri Ennet
Toimisite õigesti ja ka tohtrid, sest olemasoleva info alusel oligi vaja otsutavalt tegutseda. Ennast süüdistada ei tohi ja ka alust ei ole. See on nüüd eilne päev, minevik.
Testiseid (munandeid) ...
palun abi
Probleem on selles,et olen äsja emaks saanud ja nüüd on palju muresid,et psühholoogiliselt toime tulla. Mind häirib ka lapsega koosolemine ja tahtmine on temast eemal olla ja isegi kahetsen ,et ta ilmale ...
Vastas dr Jüri Ennet
Mehe roll ei ole ju ainult seemendamise korraldamises. Lapse ootel ja saamisel kaasneb ju ka isa-roll - teha kõik isast olenev ja lapsele vajalik, et laps korralikul areneda ja kasvada saaks... Selle korraliku ...
Loe edasikas oskate nõua anda mida nüüd edasi teha?
Tere
Olen 21a. naisterahvas, minu probleem ja mure seisneb selles, et eelmise aasta septembri kuus pidid mul sündima poeg, aga kui olin 28 nädalat rase siis järsku ühel päeval laps enam ei liigutanud, ...
Vastas dr Jüri Ennet
Elu toimub olevikus. Lõpetage teadlikult leinaaeg ning tegutsege aktiivselt oma õpingute-tööga seal Ameerikamaal edasi. Pingete vähendamisel vajate võib-olla veidi ka kergeid rahusteid (vt. apteegi vabamüügiletist ...
Loe edasiLuulud?
Mu vanim poeg on peaaegu 13 aastat vana. Ta sündis kui ma olin veel väga noor. Tema isast pole enam kümme aastat midagi kuulda olnud, aga mulle tundub, et see inimene vaimselt päris terve polnud. Poisist ...
Vastas dr Jüri Ennet
Selgub, et terviseprobleeme poisiga mitmeid: hüperaktiivsus, meeleolu kõikumised, enurees (öine märgamine). Neeru-pöie uuringutest räägite, aga psühhiaatri külastuste kohta ei ole selgust. Pöörduge koheselt ...
Loe edasiVaata kõiki nõustamisi