Lapse öised hirmuunenäod 11.02.12 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere!
Minu 6-aastasel pojal algasid nädal aega tagasi öösel hirmuunenäod. Umbes tund või kaks peale uinumist. Ärkas äkki kiljudes üles. Väriseb, hoiab end kramplikult, teeb kohutavat kriiskavat kurguhäält, räägib seosetut juttu. Silmad on avatud, kuid ei ole kontaktivõimeline. Aegajalt justkui näeb midagi, mis ajab teda veel rohkem värisema ja kiljuma. See on lapsele väga kurnav, tal on siis alati pea ja keha täiesti märg.
Nüüdseks on seda olnud kolmel ööl ja üks kord päevasel ajal lasteaias.
Olen üritanud pojaga hirmuunenägude ajal kontakti saada, et teada, mida ta unes näeb ja kas unenäod on korduvad. Siiani on õnnestunud temalt kuulda üksikuid lauseid ja igal korral on jutt erinev. Mingid laused mängudest, mida ta on mänginud, kastid putukatega ja ühel korral oli tal hirm, et mina sain haiget.
Päeval on ta rõõmus laps, kuid mina olen hakanud neid esimesi unetunde kartma.
Peaksin vist kindlasti veel lisama, et 3-aastat tagasi suri mul mees. Ja poeg oli sel ajal isaga kodus kui see juhtus. Poiss oli haige ja palavikus. Poiss ei tajunud juhtunut, arvas et isa lihtsalt magab. Aasta hiljem vahetasin lastega elukohta. Oleme lastega (peale poja on veel 8-aastane tütar) leinas olnud koos. Nad ei ole olnud "kaitstud" ehk siis toimunust eemale hoitud ja unustatud. Olen suurt tähelepanu pööranud, kuidas nad leinas muutusid ja uue elukorraldusega harjusid. Nad on alati tulnud mu juurde kui kurbus ja mure kimbutama hakkavad, siis hoian neid kaisus ja nad saavad end tühjaks rääkida ja nutta. Sellina tühjaks nutmine on harvenenud, isast räägitakse, tema järele tuntakse igatsust. Ja mu mees on mingil määral meie elus siiski edasi elav.
Meie elu kulgeb rutiinselt ja magama minnakse kindlal kellaajal. Lapsed ei mängi arvutimänge, kuid vaatavad filme televiisorist, õhtuti loen neile unejuttu. Ärkvel oleku ajal ei saa aru, et midagi oleks valesti.
Palun andke nõu, mida peaksin tegema? Kas saan kuidagi lõpetada selliste hirmu unenägude teket või kuidas peaksin käituma?

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Seda isa-leinamist ei maksa esile tuua. Elada olevikus ja praeguste oludega. Liigseid pingeid maandaks õhtuste vannidega (piisab pesuvannist, vajalik ei ole suur vannitoa vann) - soe vesi rahustab, vabastab pingetest, loob soodsad tinigmused uneks.
kehaline kontakt ja kallistamine.
Soovitav oleks käia lastepsühhiaatri jutul - süda siis täielikult rahulikum.
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?