Dissotsiatiivne sensoorne ja motoorne häire 02.12.03 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Olen viimase viie aasta jooksul olnud korduvalt hädas jalgade halva liikumisega, mis eriti väljendub peale füüsilist koormust. Sündinud väga nõrga nägemisega kuid tahtnud alati olla sama terve kui teised. Praegu on moodne öelda:olen õppinud, töötanud ja elanud selleks, et integreeruda ühiskonda. Töö jalgadel nõrga nägemisega on viinud 14 aastat tagasi tehtud seljaoperatsioonideni, millest olid neuroloogid väga hästi informeeritud. Sellele vaatamata oli ilmselt väga mugav panna diagnoos F44.4. Nii ma siis olengi söönud viie aasta jooksul 3 kuuri Cipramili ja kui kevadel gripi ajal jalad kõva valuga sääremarjade ülaosas taas kokku tõmbasid, järgnes Nykofloxi kuur, mis kestis veebruarist oktoobrini. Kuna jalad, mis pidid peale paarinädalast antidepressandi võtmist käima hakkama, seda teha ei tahtnud, pöördusin psühhiaatri poole kuigi ei tundnud ennast psüühiliselt väsinuna. DIazepaam ja haloperidool mind ka loodetult käima ei pannud, küll aga sain ekstratsüstoolia, kuna süda ei taha seda ravi taluda. Nii ma siis sõin antidepressante ja valuvaigisteid ning lonkasin igapäevasele tunniajasele võimlemisele vaatamata, ja ikka selleks et suuta suvi tööl vastu pidada. Augusti lõpul tehti lõpuks siiski "igaks juhuks ehk minu rahustamiseks" magmetresonants,mis diagnoosis mõlemapoolse radikulopaatia, spinaalstenoosi l3-4, 4-5. Seejärel neuromülograafia olulise neurogeense kahjustuse vasaku jala mitmetes lihastes. Istun siin ja naeran omaette, sest õhtul loetud ravikindlustusseadusest,mis kehtib oktoobrist 2002, sain selgeks,et töövõimetuspensionäridele makstakse haigushüvitist 90 päeva aastas, minul aga on juba 103 oldud. Hea, et sain perearsti veel kätte, et leht ära lõpetada. Kell kuus hommikul mõtlen, kuidas oleks parem asend töötada püstijalu küünarnuki kargu najal lugemiseks luupi kasutades ja peale 10 tundi ka veel koju jõuda. MIinimum ehk rahvapension ei võimalda kodus olemist ja ausalt öeldes tahaks nagu ennast arendada ka.
Arst vastas:
dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
Teie kirjeldusest selgub, et probleemid on: lülisammas (selgroog), sellest jalgade vaevused, nägemisprobleemid ja ilmselt ka depressiooniga (tervisemurega) seotu.
Dissotsiatiivsete häirete korral kaebused on, aga kehalisi-neuroloogilisi häireid ei ole (!) ja inimene "soovib põgeneda haigusesse".
Lülisamba osas annab Teile soovitusi neuroloog. Sellest tuleneb ka jalgade (tursete) "käekäik". Tursete puhul vaja peretohtriga arutada ka muid turseid tekitavaid võimalusi (südametöö probleemid) jt. Lamamisharjutused, jalad "ameeriklaste moodi laual" harjutused on kasulikud.
Kuna organism on Tervik, siis kuulake ka silmatohtri soovitusi.
Veelkkord: dissotsiatiivsed diagnoosid jätaks esialgselt sekundaarsele positsioonile.
Haigekassa küsimuses - arstil on võimalik olulise põhjendamisega (taotlus Haigekassale) lehte pikemaltki anda või siis VEK-is (Vaegurluse Ekspertiisi Komisjonis) invagrupp ja vastav toetusraha taotleda. Dokumendid vormistab raviarst.
Tervitrustega,
Jüri O.-M. Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Ärevusest kõht lahti
Tere!
Juba väiksest saati on olnud avalikes kohtades seletamatu ärevus. Ei oska öelda mida kardan. Osaliselt kindlasti tähelepanu keskpunktis olemist. Selle probleemi juures on ärevus minu ...
Vastas dr Jüri Ennet
Ärevushäire, pshho-somaatiline toime (närvipinge, stress ja selle baasil somaatiline häire (kõhu probleemid).
Esikohal närvipinge-stress ja seega - relaks-harjutused, pingetrest vabanemise võted. ...
vegetatiivne düstoonia
Tere! Kirjutan , kuna olen arvamusel, et mul just selline häire ehk olek on. Pikemat aega vaevlen unetuse käes, magan 1.5 tundi, siis üleval, tualetti, kuum ja külm vaheldumisi, jalad-käed pidevalt külmetavad, ...
Vastas dr Jüri Ennet
Perearst las kirjutab ESPRITAL´i - 15mg õhtuks
Apteegi vabamüügis Melatoniin - seda õhtul.
Jalutuskäigud - kasulik kehale ja närvidele.
Päevik - sinna mured. Otsustamatus vaevab. Kui ...
snesoorne affaasia
Tere! Minu vanaema on 88-aastane. 21.07.17 juhus tal tromb, mille tagajärjena on sensoorne afaasia. Tihtipeale on tema käitumine mitte-adekvaatne. Kodus enam-vähem liigub, aga väljas ei käi. Ta on täielikult ...
Vastas dr Jüri Ennet
Ajuveresoonte tromb - siit see afaasia.
Verevarustuse häire peaajus - siit siis ka vaskulaarse dementsusest (mälu halvenemine) tulenev.
Ajuhäired annavad ka psüühikahäireid ja seetõttu negativism, ...
Mis aitaks ärevushäirete vastu, mis tekivad situatsioonides, kust ei saa põgeneda.
Mul on kahe aasta jooksul tekkinud tugev häire. Väljendub see situatsioonides, kus ma pean püsivalt ühe koha peal olema. Enamasti siis teatrietendus või kino, autoroolis oodates pealesõitu praamile, lennuki ...
Vastas dr Jüri Ennet
1) vt varasemaid soovitusi,
2) Võtta ärevusega seotud situatsioone kui võimalust end Karastada! Külva veega karastades me ka ületame ennast ja iga ületamine annab pärast meeldiva elamuse - sain ...
Pidev iiveldus tühiste asjade peale
Otsin nõu. Tekib iiveldus tunne kui pesen nõusid või näen prügi või on lihtsalt mingi väiksem ebameeldiv lõhn. Ette tänades.
Vastas dr Jüri Ennet
Ilmselt refleks mingi keemilise aine keskkonna ja iiveldusega (mida see keemiline aine omal ajal põhjutas) on tekkinud.
eelkõige, et selle ainega minimaalselt kokkupuudet oleks.
Kui nüüd ...
Hirmud
Tere doktor!
Tunnen sageli hirmu enda ootamatu surma ees. Peale selle kardan kõrgust ja lennukiga lennata. Mis avitaks?
Vastas dr Jüri Ennet
Madalalt lennata - see esialgu ei aita. Sundhirmud e. foobiad on väga paljudel. Mida rahulikum inimene on, seda väiksema tõenäosusega need tekivad. Seega - õpi end rahustama, psühhoregulatsioon, minu Palve-Meditatsioon. ...
Loe edasidissotsiatiivne hoog
Tervist,doktor!
Palun abistage kui on diagnoos :dissotsiatiivne hoog koos paanikahäirega-ei aita hingamisharjutused,kestvus pikem kui ainult paanikahäire ja hirm krambitunde tekkimise ees. On pikemaid-lühemaid ...
Vastas dr Jüri Ennet
Tulge vastuvõtule ja saate juhised.
Hingamisharjutusi ei soovita ja valesti tehes on kasu miinus-märgiline. jJalutage ja organism hingab õigesti.
Igast murest saab üle!
Parimate soovidega, ...
Tourreti sündroom
Ma sooviks selle haiguse kohta infot ja kas sellele haigusele on mingit ravi.Olen käinud arstil ,aga abi pole saanud.Äkki ikkagi on mingi moodus selle leevendamiseks.
Vastas dr Jüri Ennet
Probleem kuulud tikide valdkonda.
Tik on tahtmatu, kiire, korduv, ebarütmiline motoorne liigutus (millesse tavaliselt on haaratud piiratud lihasgrupp) või häälitsuslik tegevus, mis algab ootamatult ...
dissotsiatiivne häire
Mis on dissotsiatiivsed häired ja kuidas neid ravitakse?
Vastas dr Jüri Ennet
Diagnoosi paneb tohter, ravi selgitab raviarst. Kirjelduse leiate, vajadusel, Psühhiaatria käsiraamatust või siis RHK-10-st.
Mälu, aisingute, tähelepanu, liigutuste teadliku ja valikulise kontrolli ...
autistlik häire
Tere!
Minu algklassis käivale lapsele pandi autistliku häire diagnoos.Ise vanemana aga arvan,et tegu on rohkem Aspergeri sündroomiga(kõne hilistus,teiste lastega kontakti vältimine,motoorne kohmakus,raskusi ...
Vastas dr Jüri Ennet
Lp. Lapsevanem, nii lapse autism kui ka Aspergeri sündroom kuuluvad samasse häirerühma. Selle rühma alaliikideks jaotamisel on lahkarvamusi. Siit ka võimalus, et võib esineda diagnostilisi eriarvamusi. ...
Loe edasiVaata kõiki nõustamisi
Ei saanud vastust? Küsi arstilt: