Kontrollimatus 22.07.05 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere,

Olen mures oma väikevenna pärast (13 a). Nimelt ei suuda ta oma emotsioone kontrollida: äkilised vihahood on nii tugevad, et perekonnaliikmetel on tihtipeale hirm tagajärgede ees, samuti on ta täiesti ükskõikne ümberringi toimuva suhtes ja tundub, et ka oma elu ja tuleviku suhtes. Esinenud on ka enesetapukatset veenide läbilõikamise näol. Ise ta kommenteeris, et ta ei tahtnud nii teha aga juhtus kogemata. Oleme käinud vähemalt kolme psüholoogi juures, kes väidavad et see kõik on normaalne ja eriti selles vanuses. Üks nendest aga ütles, et laps vajab vähemalt mitu aastat psüholoogi külastusi ja vestlusi ning pidevat tegelemist. Suvel aga vastuvõtte ei toimu ja olukord täiesti väljakannatamatu. Lisaks kõigele muule probleemid suitsetamise ja alkoholi tarbimisega. Koolis on samuti probleeme just agressiivse käitumisega. Kindlasti on põhjuseks raske lapsepõlv (ema ei ole kogu aeg tema kasvatamisel osalenud). Samuti on lapsel kohutav hirm oma isa ees (kuni 3 eluaastani elasid nad koos). Kui ta väiksem oli, siis ainuüksi mainimisest, et isa tuleb peitis ta end riidekappi ja ei julgenud välja tulla. Ka teised inimesed panevad juba tähele, et laps vajaks pigem psühhiaatri abi kui psüholoogi vestlusi (kuigi psüholoog arvab teisiti). Ehk oskate aidata, kelle poole peame lõpuks pöörduma...

Ette tänades

murelik õde

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Kallis Õeke,
Seewaldi haigemaja e SA PERH Psühhiaatriakliiniku juures on lastepsühhiaatrid ja nendega koos töötavad oma eriala hästi tundvad psühholoogid. Sealt alustagegi.
On seisundeid, kus psühholoogiline jutt jääb "nõrgaks" - rohtu on vaja, seisundi täpset hinnnangut on vaja, olukorra muutuse iseloomu (dünaamikat) on vaja jälgida jne.
Tegutsege! Saate kindlasti abi.
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?