Hingepiin 17.08.07 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Olen abielumees,kes aastaid ei saa ega tunne oma naisega hingelist lähedust.Olen püüdnud olla oma lastele hea isa,muidugi olen täitnud ka kohustused abikaasa ees,kuid mida vanemaks saan,tunnen,et olen nagu ainult teistele elanud.Miks meie vahel naisega pole seksuaalset sobivust ei tea.Ölen kogu aeg tema armukadedushoogude all kannatanud ja leian,et mida aeg edasi,seda psüühhiliselt nõrgemana end tunnen. Nüüd sain tuttavaks naisega,kes mind toetab psüühiliselt,me sobime oma arusaamadelt ja mis parata ka seksuaalselt,kuid tunnen endas ääretut süütunnet ja isegi hirme,et lapsed(kes on juba täiskasvanud) sellest teada saavad ning minule selja pööravad).Nii elan ma alalises hirmus ja süütundes,süda kipub streikima ja olen nagu tupikus. Pikk elu on selja taga ja kas on see patt minu poolt,mis nuheldakse mu laste kaela,et olen suutnud üle pikkade aastate tunda mõistmist ja tunda end ihaldatuna.Mida ma peaks tegema?

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Vastus on südames.
Tervitades,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?