kas mõtlen end haigeks? 24.10.07 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere,
mure on suur, kuna ei tea, millist arsti uskida. Kirjeldan lühidalt olukorda, et saaksite ülevaate:
*vanus 27/ naine
*astmat pole kunagi olnud, ei hingamisraskust, köha jms
* 2005 oktoobirs oli vasakpoolne kopsupõletik, mdia raviti, kuid klha jäi pida,a. 2 nädalat köhisin pidevalt (kurgus sügeles pidevalt). Pulmonoloog diagńoosos pärast 2 visiiti ja spirograafiat astma ja määras 2x päevas Seretid Diskus (algul ütles, et astmat pole., aga kui nägi, et on kerge allergia koerale, siis ütles, et on astma). Seretide võttis köha ära
*arsti ebalev käitumine jättis hinge kriipima ja läksin teise pulmonoloogi juurde
*tehti metakoliinitest ja koormustest (seretidi ei olnud võtnud metakoliinitesti eel 12 tundi ja koormustesti eel nädala), näitas, et astmat ei ole ja rohtu pole vaja võtta. Uus arst ütleb, et Seretide ei mõjuta metakoliinitesti ja vana arst ütles, et rohi mõjutab testi ja ei anna õiget tulemust, kuna rohtu olen võtnud 4 kuud 2x päevas).
*rohtu ei võtnud ca 3 kuud, aga hakkasin tundma, et hingata on raske, st sisse hingata nagu oleks raske (ei saa nagu kõpuni hingata ja ahmiks õhku) See tekib siis, kui hakkan mõtlema oma hingamisele (Paanikahäire? ) siis tunne, et nagu oleks raske hingata, pean igat hingetõmmet sundima. Mõnikord, paar korda nädalas on see tunne. Ei esine köha, öösel ei ärka, ei hingelda.
*Lähen uuesti vana arsti juurede, kes teeb spirograafia, kus selgub, et hingamisfunktsioon korras, rohu lisamisel erinevus puudub., aga ikka on astma. Soovitas võtta ikka Diskusi 2x päevas. Lisaks teine arst väitis, et kui ma ei ravi oma astmat, siis saan raske hingamispuudlikkuse ning võib lõppeda surmaga.


Keda, mida uskuda? Kas esimest arsti, kes diagnoosis astma või teist arsti, kes ütles, et astmat ei ole? 2 arsti ja 2 eri arvamust? Kas mu hingamisraskus on astmast või sellest, et kujutan ette, et on astma? (Mainiksin, et olen hüpohondrik ja kannatanud paanikahäire all ja kui on olnud näiteks suur riid mehega, siis kütan end üles ja hakkan ahmima õhku. Kord läksin ka haiglasse arstile sellepärast, kus sain tilku ja auru, aga ega tegelt hingamine paremaks ei läinud, seega kärdan, et äkki oli paanikahoog pluss mõte, et nüüd oli astmaatakk? Aga samas, äkki oli päris?
*Olen segaduses, kuna nüüd on asi juba igapäevane, st igakord kui mõtlen hingamisele, siis sissehingamine on raske, rinnus on nagu suur koorem, surub enamus aeg. Olen nüüd viimase poole aasta jooksul üle elanud ka 2 rasedusepeetumist, tööstress, aga endaarvates ma olen suutnud sellega toime tulla. Vaimselt ma ei ole väga kurb, pigem mures oma tervise pärast. Äkki on südamehaigus?

Tean, et Teil võib olla raskde diagnoosida, aga sooviksin kuulda Teie, kui kolmanda arsti soovitus, mida teha? Tegin spriograafia, aga tulemusi siia kirja panna on keeruline. Aidake palun, äkki peaks hoopis psühhiaatriga rääkima, et enda haigeksmõtlemisest vabaneda?

Südamest tänan,

Katriin

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Inimorganismis ei ole nii, et ainult (+) või ainult (-), ainult valge või ainult must. Joonistades ristküliku diagonaaliga ja tehes ühe (vasema) otsa näiteks
(-) otasaks (häire, haigus) ja teise otsa (+) otsaks (täieline tervis), siis selliseid "otsa-must-valgeid-variante" reaalses elus praktiliselt ei ole. Inimene on sellel ristkülikult teatud kohas... (veidi (-) ning veidi rohkem (+)... variante palju sellel diagonaalirajal. Üks tohter rõhutab ühte, teine teist - mõlemil õigus. Teil vaja koostöös leida võimalusi nihkuda ja nihutada (harjutustega) end sinna valge (+) otsa suunas. Iga agens, mis seda soodustab, tuleb enda revastusse võtta. Psühhoregulatsioon on suuesti kasuks, minu harjutus. Tegutseda. Lakke sülitades ei juhtu midagi muud kui..
Head tegutsemist ja rõõmsat meelt. Mona-Linda naeratusLahendid olemas.
Parimate soovidega,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?