Tajuhäired 17.03.08 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere

Olen Teile ka varem kirjutanud , seoses ärevus-paanika-ja depersonalisatsiooni häirega, mis tekkis samaaegselt puukentsefaliidiga. 2007 a lõpuks olin saanud ravi 1 a 6 k Seroxat ja peaaegu aasta Zoloft, alguses ka 6 kuud Rivotril. Enne ravi olid kõikvõimalikud sümptomid alates kuni 10 paanikahoost ööpäevas , lõpetades pideva tajuhäirega. Otsustasin, et kaks ja pool aastat on rohkem kui küll rohtude söömiseks, möödas on paanikahood, enamus ärevusest samuti. Olen endaga ise palju tööd ära teinud ja arvan, et olen kõige hullemast üle. Nüüdseks olen kolmandat kuud rohtudeta ja mis seal salata, depersonalistasioon nagu annab juba rohkem tunda ja see omakorda ka tekitab kerget ärevust. Õhtuti vahel on selline nn segane tunne peas, mõte ei liigu ja keskenduda ei suuda, ennast nagu ei taju ja peeglist natuke võõras jne, ärevust tunnen ka siis. Kogu see pikk haiguse aeg on just tajuasi mind kõige rohkem hirmutanud, sest tekitab hirmu hulluksminemise ees. Siiani ei ole ma oma haigusega mitte midagi tegemata jätnud- sporti teen, reisin, käin palju väljas jne.

Tunnen, et olen muutumas kurvaks, sest ma niiväga tahan tunda end lihtsalt tavaliselt. Tundub, et pean leppima olukorraga, et depersonalisatsioon ei kao enam kunagi. Ausalt öeldes kaotab paljas mõte sellest eluisu. Kas on mul mingit võimalust veel, et taju läheb tavaliseks, kugi nii pikalt kõik natuke paigast ära olnud. Ma ei taha tunda seda tunnet enam, et endale seesmiselt võõras, kuigi mõistusega saad ju aru, et kõik endine. see tekitab sellise vaidra seletamatu seesmise hirmu ja masenduse. On teil soovitusi, mõtteid? Tänud ette:)

28 a naine

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Kohtume vastuvõtul,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?