keskendumishäire, voolavad mõtted 29.12.08 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Tere!
Olen 24a M.
2 nädalat tagasi tungiti mulle kallale ja sain ajuvapustuse, kuid kompuuteruuring midagi ei näidanud.
Enne seda oli väga pingeline periood kuna käisin HIV testil ja nooremana tehtud rumalused andsid alust muretsemiseks. Võtsin testi vastuse ootamise ajal immovanet kuna muidu poleks magada saanud. Sellega sai kõik korda, peale vastuse saamsit, et kõik on korras lõpetasin immovane võtmise kohe.
Igatahes peale kallaletungi (millega kaasnes ka mälukaotus) ei ole suutnud enam ennast normaalselt tunda. Esimesel päeval tööle ei läinud, siis 3 päeva käisin poole kohaga ja siis käisin arsti juures kuna peas oli tugev surve ja pea valutas samuti väga. Jäin haiguslehele. Kompuuteruuring näitas et ajuverevalumeid ei ole.
Igatahes nüüd on möödas ca 2 nädalat ja iga päev on pool ajast selline tunne nagu viibiks kuskil eemal. Kurgus on surve aga mitte väga tugevja mitte pidev. Ühel õhtul hakkasid hambad värisema ja ei tulnud und - võtsin immovanet kuna lausa vihastasin enda peale - et ei suuda enam omi mõtteid kontrollida - tundus nagu sureksin ära.
Järgmisel ööl enam ei tahtnud võtta kuna vahepeal oli korraks parem aga siis terve öö peas lendasid erinevad mõtted justkui üksteise järel ja seosetult - tundus nagu magaksin aga samas olin ka ärkvel. Kui silmad avasin hakkas korraks parem - tundus nagu oleksin ikka oma mõtete peremees.
Kõige imelikum on see, et ma ei suuda nagu asjadest enam õigesti aru saada. Keskendumine on väga häiritud - kardan, et kui tööle naasen ei saa enam hakkama kuna kõika asjad võtavad mitu korda rohkem aega ja peas on selline imelik surin.
Öösel eriti magada ei saa ka enam. Olen hakanud lugema igasuguseid artikleid kunsti jms kohta, mis varem väga huvi ei pakkunud, vahel tundub nagu ei tahakski enam tööle tagasi minna. Samas on pangalaen ja kodu ja tüdruksõber, millest ei tahaks ilma jääda.
Kas on põhjust väga muretseda, või on see normaalne, et peale traumat sellised jamad on. Perearst arvas, et see mul psühholoogiline rohkem. K Lugesin wikist skisofreenia kohta - vahepeal tekib hirm selle ees. Kaotan nagu kontolli oma mõtete üle. Loodan siiski, et nii asi ei ole.
Pingutades saan oma asjad tehtud ja suudan suhelda aga midagi on valesti.
Olen nooremana ka nädalavahetustel palju pidutsenud ja ennast mürgitanud (alkohol, ecsatsy, kokaiin) aga probleeme pole olnud (kool, töö jms alati korras, ka naisega on suhted ok) Mõnda aega enam midagi peale alkoholi ei ole võtnud.
Korra on esinenud paanikaatakk, abi sain wismari haiglast. (rahustav süst, pärast kõik ok. tuli peale alkoholi joomist)
Mida soovitate ette võtta?
Need Teie harjutused, millest siin palju juttu ("uued prillid" jms.), kus need leiab?
Vastuvõtule?
Arst vastas:
dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
Konkreetse trauma järgselt võib lühemalt või veidi kestvamalt olla neid häireid. (F07.2). See sündroom tekib pärast peatraumat (harilikult teadvuse kaotusega) ja sisaldab mitmesuguseid sümptomeid: peavalud, väsitatavus, ärrituvus, kontsentratsioonivõime ja vaimsete ülesannete sooritamise raskused, mälu nõrgenemine, insomnia (unehäire), alanenud tolerants stressi, emotsionaalsete ärrituste või alkoholi suhtes jne.
Vaja: 1) absoluutne alko-keeld, ka õlu, 2) une-puhkerežiim korda, 3) Jalutuskäigud ja minu harjutus (vt eelnevatest vastustest otsinguga - Enneti Palve), 4) annaksin arstirohtu Fluanxol 1mg tabl. (1-2 tabl. hommikul).
"Uued prillid" - vt. ka otsinguga eelnevaist vastustest.
Head harjutamist,
Jüri O.-M. Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Paanikahood, ärevus ja stress
Tere!
Vaevlan paanikahoogude, ärevuse, stressi, keskendumishäire ja kes teab veel mille käes. Aasta aega tagasi sattusin haiglasse seoses sellega, et mu süda peksis kiiresti ja tugevalt kui ...
Vastas dr Jüri Ennet
Alustuseks teooriat e enda üldist häälestust.
Kui inimesel on kaebusi, siis peab ta rõõmu tundma, et organism on olulise signaali andnud, signaali – midagi on vaja muuta enda hingeelus, meelteilmas ...
närvilisus, unustamine, väsimus,keskendumishäire
Kas see võib olla stress?
Mul pidev väsimus, tahaks ainult magada. Mul on paari aastane laps, teen tema kõrvalt poole kohaga tööd. Laps on väga aktiivne. magan üldiselt kella 00-st- 9-ni. aegajalt ...
Vastas dr Jüri Ennet
Meeleolu alanemise ja stressi korral väheneb ka mäluga seonduv.
Unerežiim on paika pandud - tubli.
Tervislik toitumine - seda kindlasti oskate ja rakendate.
Jalutuskäigud koos Lapsega ...
Depressioon?
Tihti on selline tunne, et kogu maailm variseb kokku, selline tunne, et vajun mingisse põhjatusse musta auku, kust väljapääsu pole. Kardan kõike ja hirmud aina kasvavad ja kasvavad, aga ise ei saagi õieti ...
Vastas dr Jüri Ennet
Psühhiaatri arstirohi on vaid üks komponent. Vajalikud on harjutused ja "uued prillid" raviprintsiip. Minu palve-Meditatsioon (esimene samm) hakkab kohe toimima. Kohe!
Mure ära rääkida Emale v. ...
Keskendumishäire ja suhtlemisraskus
Tervist! Pöördun teie poole probleemiga,mis on mul lapsest saati. Mul on suuri probleeme keskendumisvõimega. Tunnen, et mu mälu on kehvavõitu. Ei ole suutnud algklassides korralikult õppida ega ka nüüd, ...
Vastas dr Jüri Ennet
Mälu on treenitav, hästi treenitav.
1) Printsiip - terves kehas on terve mälu. 1/5 verevarustusest läheb aju tegevuseks. Hea kehalise treenituse korral on selle 1/5 absoluutarvud palju suuremad. ...
keskendumishäire
Kahtlustan, et mul on kaasasündinud keskendumishäire. No kohe ei suuda keskenduda, tee mis tahad. Tunnen end tihti eriti saamatuna ja sellest siis depressioon ka takkapihta. Pole kunagi psühhiaatri ega ...
Vastas dr Jüri Ennet
Kehalised harjutused annavad metoodika trenniks. Terves kehas tervem vaim, keskendumine. Siis saab juba ka psüühikat treenida - alul päheõppimised, siis arusaamised-mõtisklused. Minu harjutus aitab sellel ...
Loe edasiSeletamatud nutuhood
Tere doktor,
mure järgmine - juba paar viimast aastat kannatan seletamatute nutuhoogude all (need pole mitte ahastushood, vaid lihtsalt pisarad voolavad... Neid põhjustavad nii positiivsed (head ...
Vastas dr Jüri Ennet
Nutt puhastab hinge ja nutt parandab haavu. Organismile nii kehaliselt poolelt vaadatuna kui ka vaimsest küljest lähenedes - vägagi kasulik. Võtke need rõõmu-nutu hetked Teile sobival ajal ette, suunake ...
Loe edasiKeskendumishäire sündroomist.
Olen 21 aastane meessoost üliõpilane.
Arvan, et mul on keskendumishäire sündroom ja ma ei tea mis mind aidata võiks või kuidas toimida. Millised on minu alternatiivid ja kas peaksin ennast ravima ...
Vastas dr Jüri Ennet
Probleemi olemus selguks Teiega kohtumisel. Sellest siis ka konkreetsemad soovitused.
Praegu aga:
1) valige nende sadade raamatute soovitustest välja 10 (kümme) ja neist iga päev kasutage ...
keskendumishäire
Tere. Seni hea õppeedukusega abiturient ei suuda enam üldse keskenduda ega sundida end õppima. Üleõppimist ei ole olnud. Mõistusega võttes saab aru, et peaks õppima, kuid ei suuda alustada. Kui lõpuks ...
Vastas dr Jüri Ennet
Võtke minuga ühendust: kirjutan rohu, annan psüühilisi võimeid ergutava harjutuse.
Helistage 56 463 830
Jüri O.-M: Ennet
Ravimisest väsinud.
Tere!
Lühidalt öeldes on probleemiks on väsimus enda ravimisest. Vanus 27 ja rohkem kui 1 a olen kord või paar kuus käinud günekoloogi vastuvõtul, teemaks põletikud ja mure viljatuse pärast. Olen ...
Vastas dr Jüri Ennet
Täpsustage günekoloogiga raviplaanid, soovitused, orienteeruv ajakava - selgus asjades annab lootust, usku, enesekindlust, reipust. Teadmatus väsitab, ahistab. Kuna põhiprobleemid asuvad väikevaagna ja ...
Loe edasidepressioon!?
Tere,
Olen 28 aastane naine. Mu elu tundub mulle igatpidi mõttetu. Olen küll sotsiaalses mõttes igati "edukas"-st. olen kõrgharidusega, juhtival kohal, loominguline, üle keskmise väljanägemisega ...
Vastas dr Jüri Ennet
Olete noor ja ilus elu ees. Praegust muresõlme on punutud seitse kuud, selle lahtisõlmimine vajab veidi aega, natuke rohtu, kannatlikkust ja Teiepoolset kaas- ja koostööd. Alkohol sellise masenduse perioodil ...
Loe edasiVaata kõiki nõustamisi