Tundlikkushäired peale magamata öid jne. 31.10.10 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere

Töötasin 3 kuud Kreekas. Sellise töökoormusega polnud ma harjunud, töötasin iga päev (ilma puhkepäevadeta) ja emotsionaalses mõttes polnud see töö minu jaoks, kuna kaldun introvertsusele ja ülemus jälgis mu tööd terve päeva ja iga päev nii. Tegemist klienditeenindusega. Toitumine oli ühekülgne, sest ettevõttes hoiti kulud väga madalal ja põhiline toit oli nisu. Muidugi sõin väheke tomatit, kurki ja virsikut ka. Enne seda polnud mul mingit stressi põhimõtteliselt, toitusin tervislikult ja mõtlesin, et olen terve inimene ja pole probleemi, aga 2 kuu pärast tekkisid mul hingamisraskused, pidin sügavalt hinge võtma kui töötasin. Käisime arsti juures seal ja kopsumaht korras. Siis veel ei teadnud, et see on stressi esimene sümptom. Hiljem oli mul pinge nii suureks kasvanud, et mul oli probleeme enda tunnete ohjeldamisega, läksin iseenesest vihale ja ei suutnud enam töökeskkonnas olla, aga pidin olema, sest olin üksi tööl ja keegi ei saanud asendada mind. Töötasin 9-10 h päevas seistes ja selle aja jooksul sain ainult 45 minutit istuda. Peale tööd oli vaja veel riideid pesta ja nii ma põhimõtteliselt terve päev jalgel olin. Spordi tegemise unustasin seal Kreekas ära, sest peale tööd olin nii väsinud. Viimased nädalad seal hakkasin jooksmas käima, aga hingamisega probleemid ikka kestsid. 2 korda selle 3 kuu jooksul tuli ette ka öösel 2 tundi magamist. Hiljem oli mul tõsiseid probleeme lõdvestumisega ja viimane kuu ma põhimõtteliselt läksin magama ja ärkasin vihasena ja pinges olekuga.
Tagantjärele tarkus, aga nüüd proovin tagajärgedega tegeleda.
Tulin siis tagasi Eestisse ja olin väga ärev kodus, tegin sada asja, sest olin harjunud kogu aeg midagi tegema nagu töölgi. See oli tegelikult kurnav mulle, aga ma ei saanud paigal püsida.
Tekkis pingelangus. Niisiis esimesed 3-4 päeva vist magasin 7 v 6 h ja siis järjest oli raskusi mul magamisega ja kasutasin Xanaxit, et rahuneda. Siis ühel õhtul ütlesin endale, et ma ei taha rohtudega jätkata ja 2 ööd ei maganud ma mitte ühtegi tundi, sest lihtsalt ei saanud magada. 3 päeval olin ma üliväsinud, mõtlesin, et annan otsad, aga ei, juhtus hoopis midagi uut. Mul läks kael tuimaks, siis rinnaosa, siis igemed, siis kogu keha ja pea. Siis juhtus nii, et ma ei suutnud enam hingata, ma olin nii väsinud ja pilt hakkas eest kaduma, ütlesin, et viige mind haiglasse. Mu käed ja jalad läksid vahepeal krampi, kui nad tassisid mind haiglasse. Haiglas pandi mind voodisse ja mu keha läks jälle pingesse, verd ka ei tulnud käest, kui taheti võtta. Pandi diagnoos ärevushäire ja viidi mind koju. Kodus hakkasid siis sellised asjad pihta: ma ei maganud üldse, hea kui sain 2 tundi magatud Xanaxiga. Mul olid tundlikkushäired, ma ei tundnud toidu maitset, lõhna, valu, külma/kuuma talumisega oli midagi vussis. Ma ei tundnud mingi hetk oma keha üldse enam (selline tunne, et oled nagu udusulg, seest tühi). Sellist tunnet, et ma kaaluks 65 kilo, polnud, olin nagu 2 korda kergem. Rasket toidukotti, mille raskust varem tundsin nüüd ei tundnud. Mul oleks nagu midagi närvidega selja piirkonnas juhtunud vms. Peale seda, kui mul keha pingesse läks seal haiglas jälle, hakkasid need tundlikkushäired mul.
Mul kadus nagu kõik energia kehast ära ja ma olin nagu marionett, keha lihtsalt loksus otsas. Olid vereringehäired. Vahel oli nii, et vereringe läks selga ja siis vahel oli seljaosa mul täitsa külm ka. See tühi tunne on selline tunne, nagu sa oled õhupall. Sellist tunnet, et ma olen oma kehas, polnud mul. Ma sain liikuda (sest füüsilist närvikahjustust mul polnud), aga kui ma end puudutasin, siis alles sain aru, et olen olemas. Hiljem oli nii, et mul läks keha nagu vatti täis ja hingamine oli nagu mingi omaette üksus (mul oli raske üles tõusta ja hambaid minna pesema, mul polnud mingit söögiisu ka ja kaal läks kolinal alla.). Hiljem läksime psühhiaatri juurde ja see hommik läks mul see kopsude piirkond ka nö. vatti täis. Mul oli nii raske hingata. Siis psühhiaater ütles kohe, et mul ärevushäire ja pani Cipralexi ja Xanaxi peale. Kogu see aeg olen ma maganud väga vähe ja pinnapealselt. Need tabletid tekitasid deprekat, verevalumeid, peas valusid. Nii, igal hommikul mu keha valutas ja mingi hetk muutusin ma tundetuks. Mu lihased on jumala kontaktivõimetud. Lähevad krampi, kui pingutan ja pingutada on raske, jõudu pole. Terve keha lihased/koed oleks nagu oma elu kaotanud ja ainus mis mulle jäänud on on aju, luud, ja organid. Nii ja kui mul see vatitunne tekkis, siis kadus mul kõrvakuulmine ka ära ja siiani on selline sahin mu kõrvas. Nüüd ma magan, aga pinnapealselt, sahin on ikka veel ja kõrvakuulmine nigel, silmanägemine tahab ära kaduda, pinged on kehasse nagu jäänud peale neid külmahooge. Kui pingutan säärelihaseid, hakkavad heal juhul tõblema (näitab, et elu sees). Vereproov oli korras, kopsupilt korras, hormoontasakaal korras. Ma nagu ei saaks kontakti oma kehaga piisavalt.
Nüüd oled teinud vahelduvhingamist, kõhuhingamist (mida ei oska eriiti), tiibetlasi, mediteerimisi, võtan B12, omega, Ca, Mg, Spirulina, C-vit. toitun korralikult, joon vett. vahepeal käin tasakesi sörkimas.
Ma olen rohkem kui läbi sellest pingelangusest, nii läbi, et ma ei tunne enam mitte midagi.
Kas see võis olla ajurabandus, närvivapustus, sensomotoorne polüneuropaatia, närvikudede kahjustus?
Ma võin vabalt koperdada ka või tasakaalu kaotada, sest mul on selline tunne, et mul see keha lihtsalt jõnksub otsas.
Praegu võtan Cipralexi, migeid ärevushooge pole olnud, sest ma lihtsalt ei suuda füüsiliselt ärevaks minna, ma olen nagu täiesti kinni omadega. Naerda on valus, terve rind oleks nagu kinni õmmeldud.
Lihaste lõdvestusharjutust raske teha, kuna ma ei saa eriti kontakti oma lihastega.
Ma olen nii väsinud juba ja ma ei suuda ise otsida mis mul viga võiks olla. Selleks ju arstid ongi.
Palun ütelge, millest selline tuimus tekib ja tundlikkushäired? Mida ma peaks tegema? Mis uuringud?
Ande andeks, et nii pikk jutt tuli.
Ma olen nii mures, ma tahan sellest välja tulla, aga ma ei tea kuidas.
CT tehti mul, aga vastust ma saan esmasp. Pole küll helistatud vahepeal, kui midagi drastilist oleks olnud, siis vast korras see.
Ma loodan, et saate mulle selle lahti seletada, miks minuga nii toimus.
Vitamiinide ja mineraalide puudusest võis see ka tekkida, aga mida edasi?

Ette tänades,
D.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

vt. eespoolset Ärevushäirega seonduvat ja seda jõudumööda rakendada. Eelkõige aga - vastuvõtule.
Koos leiame lahendi.
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?