Sundmõtted ja ärevushäired 27.12.12 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere

Minu probleemid algasid ca 5 a tagasi kui tekkisid esimesed ärevushäired, paanikahood ja sundmõtted. Sattusin tookord ka 1. osakonda ning peale ca aastast nn raviperioodi sain enda elu enamvähem jälle rööpasse. See tähendab et paanikahoogusid ei esinenud ning ka ärevuse sain kontrolli alla. Või õigemini õppisin sellega elama. Sundmõtetega läks kauem ca 3 a, kuid ka need suutsin endale taluvaks ja söödavaks nn ravida. Ma isegi ei tea kumb põhjustas kumba- kas sundmõte ärevust või vastupidi. Tookord tekkis paaniline hirm, et kaotan oma kalli pere selleläbi, et kas jään vähki või muutun gayks- praegu järele mõeldes tundub see lausa koomiliselt jabur, aga tookord oli surmahirm selle ees. Tagantjärgi mõeldes oli tookord põhjuseks ilmselt ülepinge nii tööl kui ka üldise heaolu nimel rabelemisest.
Nüüd olen aga alguses tagasi. Käesolev aasta on olnud äärmiselt keeruline nii tööl kui ka eraelus. Aasta algas töömuredega, mis kasvasid nii suureks, et otsustasin tööst loobuda. See tekitas palju pingeid ja teises aasta pooles kaotasin oma lähedase tuttava, kes sooritas enesetapu ja lähiajal lisaks lahkus ka veel jäädavalt mu isa. Isaga oli veel selles mõttes probleeme, et tema tervislik seisund oli juba halb ca aasta tagasi, kuid ta ise ei suutnud-tahtnud midagi ette võtta (sh sügav depressioon ja alkohol) ning teisi ei kuulanud. Nüüdseks on ta läinud.
Kõik see sopp on aga mõjunud mulle nii laastavalt, et olen jälle enda ärevuse tipus ning lisaks veel sundmõtted mis on hirmutavad. a'la äkki ma ei pea sellele pingele vastu ja murdun mingi aeg ning lähen ka vabasurma ja teisena on mõtteis, et äkki mu aju ei pea vastu ning mingi hetk tabab mind psühhoos või skisofreenia. Viimane mõte tekkis seoses sellega kui lugesin artiklit skisofreeniast ja sellele tuginedes liigitan ennast praegu nn riskigruppi. Kui ma olukorrast nn kaine peaga mõtlen (alkoholi ei tarvita üldse), siis saan aru, et tegemist on jälle ilmselt selektiivse mõtlemisega. Kas vajan jälle haiglaravi?

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Igal asjal oma aeg - skisofreeniale on meelepärane puberteedist 25-27 eluaastani endast märku anda.
Ülepingete tekkel on sotsiaalsetel teguritel (juhtumised kaasinimestega, töö, lähedased) eriti oluline osa. Tabletiga neid sotsiaalseid olusid ei muuda.
Muuta saab: a) ennast tugevamaks tehes, nö karastades ja b) muuta suhtumist Ilmamaa ja enda suhetesse, muuta hoiakuid, muuta prioriteete.
Mineviku ravikogemus jälle päevakorda võtta ja meeles hoida, et tabletikesed on vaid osakene kogu raviprotsessis.
vt. eelnevaid, rakendada neid soovitusi.
Head harjutamist,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?