Kuidas saada endale tugevamad närvid? 11.07.14 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Tere! Olen väga stabiilsust armastav inimene. Mulle ei meeldi suured muudatused elus ja eriti vajalikuks pean, et mul oleks stabiilne ja kindel kodu, kus mul oleks hea olla. Vajan ka väga lähedasi enda ümber. Olen üks neist, kes pole leidnud enda kõrvale meest. Näen noorem välja kui olen ja kui mul oli õige aeg enese kõrvale kedagi leida, siis õiges vanuses mehed ei vaadanud mu poolegi. Ma ei ole ka väga seltsiv tegelane. Meeldib looduses käia, mitte pidudel ja nii on see alati olnud. Kui olin noorem, nii 20-30 vahel, olin valmis rohkem riskima ja suhtusin muudatustesse kuidagi kergemalt. Muretsen, et kui tuleb see aeg, kui vanemad surevad, siis kuidas sellega küll toime tulen. Kui õudne oleks tulla iga päev tühja koju, kus keegi mind ei oota ja kus ka endal pole kedagi oodata. Ka sugulased elavad mul teises Eesti otsas. Vajan, et mu kodus on lähedase hingeõhk ja soojus. Ma tean, et ei peaks praegu selliste mõtetega end stressama, aga vahel mõtlen siiski. Eriti üksi olles. Ja siis kujutan seda kõike nii elavalt ette, et nutan. Mäletan, kui vanaema suri, siis mingi aeg peale matuseid nägin öösel unes, et ta oli elus (ta elas kogu mu elu meie juures ja hoidis mind väga). Ma olin unes temaga koos ja olin rõõmus ja väga rahulik, sest kõik oli nii, nagu enne. Kui ärkasin ja teistsugune reaalsus uuesti meelde tuli, siis oli väga-väga raske. Õnneks sain siis ema õla najal nutta ja ta mõistis mind. Olen olnud eluaeg väga halb kohaneja. Ka kooliajal. Kardan, et äkki mul ongi nii nõrgad närvid, et lähen kunagi hulluks. Mul on küll sõbrannasid, kuid veri on paksem kui vesi, nagu öeldakse ja lähedast inimest ei asenda ikka mitte keegi. Mul on kahju, et mu elu on läinud nii, et mu esimene armastus sai autoõnnetusel surma ja et mul peret pole. Aga samas, kui mul närvid eriti tugevad pole, kas tuleksingi lastekasvatamisega toime.
Ka töökohti vahetada mulle eriti ei meeldi ilma tungiva vajaduseta. Samas ei meeldi mulle ka see, kui kolleegid tihti vahetuvad. Praeguses töökohas on suhteliselt stabiilne kollektiiv ja enam vähem head suhted omavahel ka.
Kui minu elu muutub kuidagi minu jaoks liiga ebastabiilseks, siis kaob mul söögiisu ja haigused tulevad ka kergemini kallale. Kui kõik on rõõmus ja rahulik, on mul isu hea ja olemine OK. Siis suudan olla huumorimeelne ja õnnelik. Kui minu ellu tuleb mõni pealesunnitud muutus, elan harilikult tükk aega mälestustes ja olen nukker. Hiljem mõtlen mälestustele harvem, kuid siiski. Töökoha vahetus on elus üks tühine asi, kui avastad, et vahetus ebaõnnestus, on võimalik teha uus käik ja see töökoht omakorda ära vahetada. Või tagasi vahetada, kui õnnestub. Aga kui elus leiab aset midagi, mida enam kunagi tagasi ei saa ja mida muuta ei saa, küll see võib jube olla. Ma ei kujuta ette, kuidas sellega toime tuleksin. Kuidas saada tugevamaid närve ja mida teha, et mõistus minu maise aja lõpuni normaalne oleks?
Arst vastas:
dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
Probleem eluline, elufilosoofiline, praktiline. Inimese sihid - minu nägemuse kohaselt - on kaksainsuses:
a) leida ja tegutseda selles tööde-tegemiste valdkonnas, milles oled andekas ja mis südant soojendab - mis pakub loomingulist rõõmu. NB Iga töö võivaldab loomingulist lähenemist ja tulemusena teatud loomingut;
b) individuaalne elu väljaspool igapäevatööd: Loomingu Looja edendamine - enda edendamine, suhtlemine endaga ja selle baasil lähisuhe-lähisuhted. Suhted kujunevad-arenevad vaid suheldes. esimesed etapid olgu see Mänguline e vorm nagu domineerib, hiljem Mängulisus jääb, aga domineerib sisu - seda me ju soovimegi südamest.
Täpsemalt vt soovitusi minu raamatust "Väljavalitu", sealt leiate endale sobilikke ideid enda elu korraldamiseks..
Elus - järelikult Õnnelik! - sellest tulebki alustada.
Elu on olelusvõitlus, eelkõige võitlus endaga - osates end juhtida, siis saame ka suhteid teistega mõjutada, suunata.
Uued eesmärgid vajavad ka head tervist, seda vundamenti tuleb ka pidevalt tugevdada.
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Ärevushäire ja depressioon
Tere! Olen lugenud kõiki teie vastuseid antud teemal, kuid ei ole leidnud midagi, mis aitaks mind minu mures. Olen sõitnud autoga umbes 10 aastat, mulle väga meeldis autoga sõita ning see vabaduse tunne, ...
Vastas dr Jüri Ennet
Ärevushäirega tegemist.
Haiguse "edenemine" on astmeline halvenemise suunal: tundeelu probleemid, psüühilised ebakõlad, somaatioised häired (minestamised jms) ning sotsiaalsed (autosõit, elu ühiskonnas). ...
Punastamine
Tere
Mul on probleem punastamisega ja ma ei tea kuidas sellest lahti saada...
Hakkasin punastaam kukil 2-4 aastat tagasi ja see segab mind siiani. Ma ei suuda inimestega ilma ...
Kuidas vabaneda stressist, ärevusest, masendusest?
Kuidas saada lahti stressist, ärevusest, masendusest, kõigest sellest, et leida taas rahuolu enda sees??? Kuidas saaksin vabaneda pahast meeleolust, mis tekib siis kui ilm on kole ja muutun vahel väga ...
Vastas dr Jüri Ennet
Õine puhkus ja päeval suguseltsist keegi aegajalt abiks kutsusda lapse eest hoolitsemisel. Minu Palve-M editatsiooni harjutus aitab liigsest pingest vabaneda, rahustab, annab vaimujõudu.
Otsustamatus ...
Mure
Tere. Oleks soov teada, kas saan Teilt abi endale ja elukaaslasele.
Mu kiri oleks suht pikk ja natuke kurb...Hetkel seda ei kirjutaks, ootaks ära Teie vastuse, kas oleksite nõus mu murele vastu tulema, ...
Lõhestumine?
Tere!
Mure väga imelik, või noh mis on imelik? Olen 21 aastane (N) viimasel ajal on hakanud kummitama mind mõte tapmisest. Ok, ma tean, et ma pole selleks võimeline(loodan südamest) aga tunne on ...
Vastas dr Jüri Ennet
Kehaline aktiivsus ja korralik puhkerežiim - see esmane. Rahustavad teed ja soe dušš on kasuks. Pihtimine, rääkine aitab. Minu harjutus vabastab pingeist, õpetab psühhoregulatsiooni ABC-tõdesid, tugevdab ...
Loe edasiagorafoobia
1998. aastal oli mul pearinglus, et ei saanud väljas käia ja kodus oli ka halb olla. Alates sellest ajast võtan ma Cipramili. Väljas nüüd saan käia. Aga ma ei saa suuri alasid ületada: kohe hakkab paanika, ...
Vastas dr Jüri Ennet
Sundhirmude ravis:
a) vajalikus koguses AD, mille määrab psühhiaater;
b) üldine kehaline aktiivsus ja isegi sport, et organismi kaitsemehhanismid tugevamad oleksid;
c) ideomotoorne ...
Vaata kõiki nõustamisi