hirm hulluksmineku ees 19.02.02 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Lp. doktor! Ei oskagi kohe, kust alustada. Nimelt on mul paaniline hirm, et lähen kohe-kohe hulluks. Asi sai alguse teismelisena. Ühel päeval kodus lõi äkitselt mulle pähe mõte, kes ma üldse olen, kuidas ma suudan mõelda, olin omaenda kehas nagu võõras, ei saanud enam aru, mida pean tegema, kuidas mõtlema. Mind haaras meeletu hirm, et nüüd lähen hulluks ja ei suuda ennast enam kontrollida. Sellest ajast peale on need hood ebaregulaarselt tagasi tulnud. Kardan üksi kodus olla (olen abielus ja ema), kardan õhtul magama jääda, kardan seda hetke, kui kõik on vaikne ja rahulik ja igasugu mõtted pähe tulevad. Kui olen tööl, seltskonnas, tegevuses, siis ei tule sellised mõtted ka pähe. Kui rääkisin sellest sugulasele, ütles ta mulle, et see on kahestumine, kui inimene enam aru ei saa, kes ta on. See olevat hullumeelsuse kõige raskem vorm. See andis mulle veel suurema tõuke. Olen käinud psühhiaatrite juures, neelan antidepressante, sest paanikahood käivad ka niisama vahel peal. Arst ütles, et hull te kindlasti ei ole. Ometi see ei rahustanud mind. Mõtlen igasugu jaburdusi välja. Tunnen, et kui ma siiani hull ei ole, siis need mõtlemised mind selleni ajavadki. Ei oska ennast enam kuidagi aidata. Kui võtsin Cipramili, oli olukord parem. vahepeal tuli jälle vahe sisse ja asi muutus. Kas on lootust, et kui jätkan korralikult rohtude võtmist, saab lõpuks ka minust normaalne inimene. Olen ka psühholoogidega rääkinud. Nemad küsivad mu käest, et arutage natuke, mis selles halba oleks, kui te hulluks läheksite! Ma tundsin, et ei suuda sellist mõttelõnga harutada. Kardan olla omaenese kehas, kardan enda mõtlemist...

Jane, 27 a.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Sundhirmusid e foobiaid esineb suuremal-vähemal määral kõigil inimestel elu jooksul. See ei ole vaimuhaigus, ei ole hullus ja selleni see ka ei vii. Et nendest häirivatest tunnetest vabaneda, siis võtke kindlast arstirohtu. Pidage nõu oma psühhiaatriga: a) kas lisada mõnda uinutit või b) muuta rohtu. Väga hea antidepressant (ning ka hea uinutava toimega sealjuures) on Remeron (Mirtasapiin). Mina mõtleksin selle rohu peale. Kui sellest (Remeron) mingitel põhjustel väheks jääb, siis mõtleksin lisada hommikul Fluanxoli (Flupentiksool). Loomulikult suuremal/vähemal määral soovitused keha-vaimu-hingeharjutuste osas, millest varem nii sundhirmude kui ka paanikahoogude puhul kirjutatud. Usaldage tohtrit! 2-3 näd pärast teatage edusammudest. Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?