Sõltuvussuhe ja vaime terror 23.04.22 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere!

Mul on mure. Ma tean, et olen sõltuvussuhtes ja mu üle on peetud ja peetakse vaimset vägivalda ja see on kestnud 15 aastat ja ma elan manipulaatoriga. Kuid selle teadvustamisele jõudsin ma siis, kui ma olin olnud suhtes elukaaslasega umbes 5 aastat.

Mu elukaaslane ja laste isa on mind vaimselt terroriseerinud koos äiaga. Kuna ma äiale ei ole meeldinud algusest peale, tema väidete kohaselt kuna ma suitsetasin, kuid mina nägin, et tal oli vajadus vaid kontrollida mu elu ja vaimset terrorit mu üle pidada. Mina tema (äis) puhul seda teha ei ole lasknud endale, kuid elukaaslasega on vastupidi. Kuna mu äi, ehk siis elukaaslase isa oli ka tema ohver ja äi pidas sôna otseses mōttes oma poja üle vaimset vägivalda, mõjutades tema otsuseid ja kontrollides tema elu ja samas üritades ka sellisel viisil ka minu elu kontrollida!

Äia puhul tundsin ma selle kohe ära, et see on manipuleerimine/ vaimne vägivald mida tema mulle teeb! ma ei lasknud seda teha, kuid tema terror on kestnud 15 aastat minu jälitamisega, laimamisega,terroriseerimisega ja samuti ka mu laste terroriseerimisega, kuna tema on äi, siis arvab ta et tal on ka õigus meie laste üle! Mu elukaaslane on sellest aru saanud, mida äi teinud on. Sellest inimesest saan ma jagu, kuid mu elukaaslasel on samad kalduvused ja ta ise ei saa sellest aru!

Tema puhul oli nii, et kui me kohtusime, siis ma ei näinud neid külgi temas ja ta oskas neid ka hästi varjata. Kuna ta tòötab meremehena, siis minul tema elust ei olnud mingit ülevaadet! Saime üsna kiirelt lapse, mis oli tegelikult kogemata juhtunud, aga otsustasime koos lapse üles kasvatada, sest tema väitel ja minu poolt 100% oli see laps armastusest tulnud ja ma eeldasin, et saan oma elukaaslaselt tuge, Mitte ei eeldanud tegelikult vaid ta ka ise seda ütles, kuid ma ei osanud ju talt küsida, et kas see tugi on vaid materiallne või ka vaime tugi, kuid sain vaid mingis summas raha vaid mis ta raatsis anda ja me nagu elasime koos, aga ta elas ikka väga oma elu- käis pidudel ja sôpradega joomas kui eestis oli ja kui tööl siis ta isegi ei vastanud mu kônedele. Ta ei hoolinud meie esimesest lapsest üldsegi. Mina aga sain kohe lapsevanemaks ja teadvustasin endale seda, et peod enam mu ellu kuuluma ei hakka ja kahju mul sellest ka polnud. Muutsuin väga kinniseks inimeseks, kuna arvasin pikalt, et asi on minus ja et mina olen imelik ja loll, kuna elukaaslane ja äi nii mulle seda sisendasid. Sain peale 10 aastat kooselu teada, et ta on valetanud mulle nii paljude asjade kohta ja üldse valedel alustel minuga minu arust suhet alustanud.Ma sain šoki nendest valedest ja eisalgu ta ei tunnistanud ka neid ja ajas tagasi, kuid lôouks ta sai aru, et tal ei ole enam kuhugi ona valede eest “joosta” ja tilgutab oma tõtt vaikselt välja. Olen aru saanud, et ta kunagi ei räâgi kogu tõde âra. Ma ei tea miks. Ikka ja jälle avastan uusi asi veel. Ta vist tahab endast parema inimese muljet jätta mulle, kuid reallsus on see, et ta ei ole ega oska olla parem inimene. Kuid minu üle pidas ta küll kontrolli. Olin pimestatud armastusest tema vastu. Ta käitus minuga vastikult ja üleolevalt( tagantjärgi ma näen seda). Ma süüdistasin iseennnast koguaeg, et ju ma pole piisavalt hea tema jaoks, kuna ta isa ju pidevalt rääkis talle et on ka paremaid naisi kui mina. kuid ma olen olnud hea naine ja ema( sellest sain ma ka hiljem aru, et asi pole minus) Ma kasvatan põhimõtteliselt lapsi üksi, kuna ta töötab meremehena, ma hoian meie kodu korras, teen süüa, mu lapsed on üli hästi kasvatatud ja õpivad hästi ja tunnen, et olen teinud oma tööd hästi lapsevanemana, aga kogu selle juures olen oma vajadused tagaplaanile jätnud( mu karjäär ja töö) ning tänu sellele olen ma materiaalselt kindlustamata enda arust. Tean, et peres peaks olema pere raha, aga tema äi ja ka minu elukaaslane on mulle ette heitnud, et olen vaid raha pärast oma elukaaslasega koos ja seetõttu ma ei ole väga nõudlik ka olnud ega oma elukaaslaselt raha küsinud, aga kui ta ise andnud on, siis võtan vastu selle. Ma ei ole väga taha raiskaja, kuna mul on tekkinud foobia sellest, et mul peab olema tagavara raha koguaeg. Algselt mu elukaaslane terroriseeris mind vaimselt-( proovib ka praegu seda teha) tegi mind maha, et mul pole nii head haridust( ka ta isa tegi seda) ta vahtis teisi naisi meelega mu kôrvalt. Ta leiab õigustusi miks ta selliseid asju teeb. Näiteks, et ta on laevas terve kuu ja selleks ta vahibki teisi naisi, et ta pole naisi kaua näinud, aga mina ju ootan teda koju ja mina nagu ei olekski mingi naine keda vaadata võiks. Ta jäi mulle räigete valedega vahele mis tulid kogemata ta enda suust välja(l ja samuti valetab ta labaseid ja mõtetuid valesid nagu see et tal on tegelikult telefoni levi, aga ta lihtsalt mulle valetab, et tal pole, sest ta ei viitsinud vist oma perega suhelda) Kuigi me niigi vähe näeme ja suhtleme, kuna ta enamus ajast ju laevas tööl, siis ilmselt on see ka liiga palju palutud temalt, et ta meiega rohkem suhtleks.

Mu elukaaslane on ka manipuleerija! Kuna ma sain mingi aeg aru, et ma olen enda elu elamata jätnud ja elanud vaid elukaaslase graafiku järgi, siis otsistasin, et hakkan lõpuks elama enda graafikus ja olukord kohe muutus. Ta muutunud klammerduvaks meheks. Kuna ta ei saa enam mult nii palju tähelepanu nagu varem sai. Haiglaselt klammerduvaks. Ja manipuleerib minuga, et ma ennast süüdi tunneks, et ma elan ka lôpuks oma elu jne. Minu töövõimalused mis mulle tehtud on on ta kõik ära lõiganud, ( mulle tundub, et ta saab siis mind endaga sõltuvuses hoida ja endaga siduda) aga ma tahan ka elu elada normaalselt ja ise raha teenida ja ise elus endale lubada asju. Ta piirab mu elu täiega oma tööga. Ta ütleb, et ta välismaalt töölt ära ei tule, aga mina samas ei saa ka siis normaalselt tôöd teha. Minu õlul on kõik- pm pean teenima sama palju raha nagu tema teenib välismaal Eestis, pean hoidma kodu korras ja lapsed pean kasvatama ja nendega tegelema ja tema siis teenib vaid suurt raha ja teeb vaid tööd ja Eesti tulles puhkab vaid ja naudib elu samal ajal teen mina tööd ka siis kui tema Eestis puhkab ja ja siis kui ta laevas tööl ja tegelen ka muude asjadega siin (lapsed, kodu jne)ja oma pensioni tulevikus ja mina siis ei soovi normaalset pensioni ega head tulevikku endale ju?!

Ma tunnen, et panustan nii palju suhtesse ja tema arust on suhtes vaid see, et tema teed vaid tööd ja puhkab ja ma pean andma seksi siis kui tema soovib. Mul ei teki mingit vajadustki tema vahekorras olla, kuna ma olen sellest perioodist väainud, kui ta laevas tööl on, et aiis vaimselt ma valmistun puhkuseks, kui ta Eesti tuleb ja tahan vaid magada ja puhata. Jah ta maksab kodulaenu ja auto eest, aga mina olen maksnud koguaeg laste arveid- lasteaedu, trenne, laste riided jne Et minu rahaline panus ei ole olnud olemata!

Olen talle öelnud, et tahan lahku minna, aga ta manipuleerib minuga siis, hakkab tooma lapsi vahele, et neil paha kui vanemad lahus jne, ja ta siis ei saa enam laevas töödata jne nagu miks see mind peaks siis huvitama kuidas ta oma aega ja tööd planeerib kui me lahus oleme. Ja siis põhimõtteliselt alavääristab mikd, et kui teda ja ta raha ei oleks, siis ma ei oleks mitte keegi siin elus. Jah ta teenib palju, aga ma ei ole temalt kunagi taha küsinud ja olen käinud ka tööl koguaeg. va siis kui sünnitasin ja lapsega kodus olema pidin.

Jah ma kardan, et ma ei saa hakkama ja ilmselt ma ei saagi lubada endale paljusid asju enam, aga ma ei suuda sellest suhtest välja minna, kuigi tahan. Ma ei tea kuidas lastele see mõjuba (13 ja6) kardan lapsed hakkavad mind süüdistama, et ma ei saa neile siis lubada asju mida nad siiani saanud ja ilmselt ma uhkes korteris elada ka ei saaks.

Kardan täiega vastu võtta otsust elada üksi, kuna mul palju rahalisi kohustusi seoses tööga, et saaksin üldse seda tööd teha. Ei tea kas tulen rahaliselt välja ega tea kas elukaaslane maksab lastele raha, kui lahus oleme. Ma ei taha, et lapsed kannataksid finantsiliselt ega ka vaimselt.

Ma näen, et ta üritab muutuda, aga ma näen, et ta teeb seda ka ajutiselt ja kuna üritab nii, et talle jääksid ikka edaspidi mingid võimalused mulle haiget teha. Ta ajab asju tagasi koguaeg ja õigustab oma vastikuid tegusid ja manipuleerib ja süüdistab mind asjades mida ma pile kunagi teinud, kuna tal lihtsalt ei ole mulle mitte midagi ette heita! Otsib minus vigu mida minus ei ole!

Ma teadvustan endale, et see on evatervislik suhe, aga ma näen, et need valed ja varjamised ja minule haigeg tegemised on rikkunud meie armastuse ja usalduse ja mu elukaaslane ei tunnista seda, et see on tikutud ja edasiteed ei ole!

Lühidalt olen ummikus!

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Probleemistik keeruline.
Kui manipuleerimine, siis: a) isiksus on selline nö psühhopaat, isa poolt dirigeeritav, või b) mingi psüühikahäire, et empaatia ja lastearmastus, korralik pereelu tema psüühikasse ei mahu.
Enda mõõdikud tuleb paika panna, ennast alandada ei tohi mitte mingil juhul lubada.
Kui abikaasa end nende uute mõõdikutega seostada ei taha, siis aitab lahku minek.
Abielu on suhe-suhtumine, mitte kapitalistlik(euro) suhe: minu raha, minu sissetulek, minu, minu...
Kui minust Meie-tulemit ei tule, siis - Lahutus, vähemalt 5-6 kuud. Siis selgub, et millisteks muutusteks abikaasa nõus on.
Eneseväärikus! Mehe sõnad ei maksa, maksavad teod!
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?