Sassis suhete taastamine. 06.03.02 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Olen elanud oma abikaasast pool aastat lahus, tema soovil, kuid aeg on näidanud, et seni pole see meist kellegi elu kergemaks teinud. Ainuke, mis on muutunud on, et lapsed on vahetpidamata haiged. Kuna hetkel on ka tema üksi, sooviksin muuta meie üksiolemised jälle pereks. Vajan nõu, mis järjekorras oleks targem asju teha. Inetused on meil ammu öeldu, saame omavahel normaalselt läbi, oleme arutanud läbi vead, mis viisid abielu lagunemiseni, mina olen omi püüdnud parandada nii hästi või halvasti kui see mul õnnestunud on ja tundub, et asi oleks nagu natuke paremaks läinud. Abikaasa, oleme endiselt paberite järgi abielus, nõustub, et lastele oleks parem kui oleksime koos, samuti oleks tal mugavam kõigi koduste asjadega hakkama saada, kuid ilma tunneteta oleks see lihtsalt leppimine olukorraga. Usun, et suudaksin tema tundeid muuta, kuid ma ei tea, kust otsast praeguses seisus seda tegema hakata. Ta tunneb mind natuke liiga palju selleks, et mina teda millegiga täiesti pahviks lüüa saaksin - oleme ikkagi kümme aastat koos elanud. Ma kardan astuda valesid samme, sest siis hävineks seegi, mida ma saavutada olen suutnud. Kuigi ta tunnistab ise, et olen tore ja näen kena välja, ei ole ma suutnud muuta meie suhteid jälle selliseks, et lastel oleks jälle pere. Väga raske on arutada tõsiste nägudega lastesse puutuvat, kui ise parema meelega hoopis teda kallistaks ja naudiks lihtsalt temaga koos olemist. Kuna oleme naabrid ja tema kasvatada on 2 vanemat poissi ja minul väike tütar, siis oleme omavahel väga tihedalt seotud, näeme peaaegu iga päev, lapsed on ikkagi ühisomand, nad on võrdselt kodus mõlema juures, jooksevad kogu aeg minu ja tema vahet. Tahaks midagi rohkemat, kuid kuidas seda saavutada? Teie vastust ootama jäädes, Eve