ROSUVASTATIN TEVA 10 MG

Hüperkolesteroleemia ravi
Primaarse hüperkolesteroleemia (tüüp IIa, sealhulgas heterosügootse perekondliku
hüperkolesteroleemia) või segatüüpi düslipideemia (tüüp IIb) ravi täiskasvanutel, noorukitel ja üle 10-
aastastel lastel lisaks dieedile, juhul kui muudatused dieedis ja teised mittefarmakoloogilised meetmed
(nt kehaline aktiivsus, kehakaalu langus) ei anna piisavaid tulemusi.

Homosügootse perekondliku hüperkolesteroleemia ravi lisaks dieedile ja muudele vere lipiidisisaldust
vähendavatele meetmetele ( nt LDL aferees) või kui nimetatud meetmeid ei saa rakendada.


Kardiovaskulaarsete tüsistuste ennetamine
Tõsiste kardiovaskulaarsete tüsistuste ennetamiseks patsientidel, kellel on suur risk esimese
kardiovaskulaarse tüsistuse tekkeks (vt lõik 5.1), täiendavalt teistele riskitegureid vähendavatele
meetmetele.

Rosuvastatin Teva't manustatakse üks kord ööpäevas ükskõik mis ajal päeva jooksul koos toiduga või
ilma.

Enne ravi alustamist tuleb patsiendile määrata standardne kolesteroolitaset langetav dieet, mis peab
jätkuma ka ravi ajal. Annus tuleb valida individuaalselt, sõltuvalt ravi eesmärgist ja patsiendi
vastusest, võttes arvesse kehtivaid ravijuhiseid.

Soovitatav algannus on 5 mg või 10 mg suu kaudu üks kord ööpäevas nii statiine varem mittesaanud
patsientidele kui patsientidele, kes lülitatakse ümber mõnelt teiselt HMG-CoA reduktaasi inhibiitorilt.
Algannust valides tuleb arvesse võtta iga üksiku patsiendi kolesteroolitaset ja patsiendi võimalikku
kardiovaskulaarset riski ning potentsiaalset riski kõrvaltoimete tekkeks (vt allpool). Vajadusel võib 4
nädala pärast suurendada annust ühe annusetaseme võrra (vt lõik 5.1). Kuna kõrvaltoimetest teatamise
sagedus 40 mg annuse kasutamisel on suurem, võrreldes väiksemate annuste kasutamisega (vt lõik
4.8), võib annuse tiitrimist maksimaalse annuseni 40 mg kaaluda vaid patsientidel, kellel esineb kõrge
kardiovaskulaarse riskiga raske hüperkolesteroleemia (eriti perekondliku hüperkolesteroleemiaga
patsientidel) ning kellel ei piisa ravieesmärgi saavutamiseks 20 mg annusest. Nendel patsientidel
teostatakse rutiinset jälgimist (vt lõik 4.4). 40 mg annuse kasutamise alustamisel on soovitatav
patsiendi seisundit jälgida eriarsti poolt.

Lapsed
Ravi lastel tuleb läbi viia ainult spetsialisti poolt.

10…17-aastased lapsed ja noorukid (noormehed Tanneri II või kõrgemas staadiumis, tütarlapsed
vähemalt üks aasta pärast menarhet)
Heterosügootset perekondlikku hüperkolesteroleemiat põdevatel lastel ja noorukitel on tavapärane
algannus 5 mg ööpäevas. Tavapärane annusevahemik on 5 kuni 20 mg suu kaudu üks kord ööpäevas.
Annuse tiitrimine peab toimuma vastavalt pediaatriliste patsientide ravimvastusele ja -taluvusele,
nagu soovitatud pediaatrilistes ravisoovitustes (vt lõik 4.4). Suuremate kui 20 mg annuste ohutuse efektiivsuse andmeid ei ole selles patsientide rühmas uuritud. 40 mg tablett ei sobi kasutamiseks
lastel.

Alla 10-aastased lapsed
Kasutamise kogemused alla 10-aastaste laste hulgas põhinevad piiratud arvul homosügootset
perekondlikku hüperkolesteroleemiat põdevatel lastel (8 kuni 10-aastasedd). Seetõttu ei ole
rosuvastatiini soovitatav kasutada alla 10-aastaste laste ravis.

Eakad (>65-aastased)
>70-aastastele patsientidele on soovitatav algannus 5 mg (vt lõik 4.4). Muud vanusest sõltuvad annuse
kohandamised ei ole vajalikud.

Annustamine neerukahjustusega patsientidele
Kerge kuni mõõduka neerukahjustusega patsientidel ei ole annust vaja kohandada. Soovitatav
algannus mõõduka neerukahjustusega patsientidele (kreatiniini kliirens <60 ml/min) on 5 mg. 40 mg
annus on vastunäidustatud mõõduka neerukahjustusega patsientidel. Raske neerukahjustusega
patsientidel on rosuvastatiini mistahes annuse kasutamine vastunäidustatud (vt lõigud 4.3 ja 5.2).

Annustamine maksakahjustusega patsientidele

Rosuvastatiini süsteemse ekspositsiooni suurenemist ei täheldatud isikutel, kellel Child-Pugh skoor oli
7 või vähem. Süsteemse ekspositsiooni suurenemist täheldati siiski isikutel, kellel Child-Pugh skoor
oli 8 ja 9 (vt lõik 5.2). Nendel patsientidel tuleb kaaluda ka neerufunktsiooni hindamist (vt lõik 4.4).
Puuduvad kogemused kasutamise kohta isikutel, kellel Child-Pugh skoor oli üle 9. Rosuvastatiin on
vastunäidustatud aktiivse maksahaigusega patsientidel (vt lõik 4.3).

Rass
Süsteemse ekspositsiooni suurenemist on täheldatud aasia päritoluga patsientidel (vt lõigud 4.4 ja
5.2). Soovitatav algannus aasia päritoluga patsientidele on 5 mg. 40 mg annus on nendele
patsientidele vastunäidustatud.

Geneetiline polümorfism
On teada, et geneetilise polümorfismi kindlad tüübid võivad suurendada rosuvastatiini mõju.
Patsientidele, kellel esinevad sellised kindlad geneetilise polümorfismi tüübid, on soovitatav madalam
ööpäevane rosuvastatiini annus.

Annustamine patsientidele, kellel on eelsoodumus müopaatia tekkeks
Patsientidele, kellel on eelsoodumus müopaatia tekkeks, on soovitatav algannus 5 mg (vt lõik 4.4).
40 mg annus on mõnedele nendest patsientidest vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Samaaegne ravi
Rosuvastatiin on erinevate transportvalkude substraat (nt OATP1B1 ja BCRP). Müopaatia (sh
rabdomüolüüs) risk on suurem, kui rosuvastatiini kasutada samaaegselt koos teatud ravimitega, mis
võivad suurendada rosuvastatiini plasmakontsentratsiooni koostoime tõttu nende transportvalkudega
(nt tsüklosporiin ja teatud proteaasi inhibiitorid, sh ritonaviir koos atasanaviiri, lopinaviiri ja/või
tipranaviiriga, vt lõigud 4.4 ja 4.5). Kui vähegi võimalik, tuleks kaaluda alternatiivseid ravimeid ja
vajaduse korral kaaluda rosuvastatiinravi ajutist katkestamist. Olukordades, kus nende ravimite ja
rosuvastatiini samaaegne ravi on vältimatu, tuleb hoolikalt kaaluda samaaegse ravi kasu ja riski ning
rosuvastatiini annustamise kohandamist (vt lõik 4.5).

Rosuvastatiin on vastunäidustatud patsientidele, kellel esineb:
-
ülitundlikkus rosuvastatiini või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes;
-
äge maksahaigus, sh seletamatu püsiv seerumi transaminaaside aktiivsuse tõus ning seerumi
transaminaaside aktiivsuse tõus üle 3 korra võrreldes normväärtuste ülemise piiriga;
-
raske neerukahjustus (kreatiniini kliirens <30 ml/min);
-
müopaatia;
-
samaaegne tsüklosporiinravi;
-
raseduse ja imetamise ajal ning fertiilses eas naistel, kes ei kasuta sobivaid rasestumisvastaseid
vahendeid.

40 mg annus on vastunäidustatud patsientidel, kellel esinevad soodustavad tegurid
müopaatia/rabdomüolüüsi tekkeks. Nende tegurite hulka kuuluvad:
-
mõõdukas neerukahjustus (kreatiniini kliirens <60 ml/min);
-
hüpotüreoidism;
-
pärilik lihashaigus isiklikus või perekondlikus anamneesis;
-
anamneesis HMG-CoA reduktaasi inhibiitori või fibraadi poolt tingitud lihaspatoloogia;
-
alkoholi kuritarvitamine;
-
olukorrad, kus võib esineda ravimi suurenenud plasmakontsentratsioon;
-
aasia päritoluga patsiendid;
-
samaaegne fibraatide kasutamine.

(vt lõigud 4.4, 4.5 ja 5.2)

Toime neerudele
Rosuvastatiini suuremaid annuseid, eriti 40 mg annust, kasutavatel patsientidel on kiirmeetodil
määrates täheldatud proteinuuriat, mis on peamiselt tubulaarset päritolu. Enamikel juhtudel oli see
mööduv või vahelduv. Proteinuuria ei ole osutunud ennustuslikuks ägedale või süvenevale
neeruhaigusele (vt lõik 4.8). Turuletulekujärgselt on tõsistest neerudega seotud kõrvaltoimetest
teatamise sagedus 40 mg annuse kasutamisel kõrgem. Patsientidel, keda ravitakse annusega 40 mg
tuleb kaaluda neerufunktsiooni rutiinse jälgimise vajadust.

Toime skeletilihastele
Rosuvastatiini kõigi annustega, aga eriti >20 mg annustega ravitud patsientidel on teatatud toimest
skeletilihastele, nt müalgia, müopaatia ja harvadel juhtudel ka rabdomüolüüs. Väga harvadest
rabdomüolüüsi juhtudest on teatatud esetimiibi ja HMG-CoA reduktaasi inhibiitorite kombinatsiooni
kasutamisel. Välistada ei saa farmakodünaamilist koostoimet (vt lõik 4.5) ja nende ravimite
kombineeritud kasutamisel tuleb rakendada ettevaatust. Sarnaselt teistele HMG-CoA reduktaasi
inhibiitoritele on turuletulekujärgselt rosuvastatiini kasutamisega seotud rabdomüolüüsi teatamise
sagedus suurem 40 mg annuse kasutamisel.

Kreatiinkinaasi aktiivsuse määramine
Tulemuse väärtõlgendamiste vältimiseks ei tohi kreatiinkinaasi (CK) aktiivsust määrata pärast
füüsilist pingutust või mõne teise seisundi korral, millega võib eeldada CK väärtuse tõusu. Kui enne
ravi alustamist rosuvastatiiniga on CK väärtus tõusnud märkimisväärselt (>5 korda võrreldes normi
ülemise piiriga), tuleb analüüsi korrata 5…7 päeva jooksul. Kui ka kordusanalüüs kinnitab ravieelset
CK väärtust >5 korda üle normi ülemise piiri, ei tohi ravi alustada.

Enne ravi
Rosuvastatiini, nagu ka teisi HMG-CoA reduktaasi inhibiitoreid, võib müopaatia/rabdomüolüüsi tekke
eelsoodumusega patsientidele määrata vaid ettevaatusega. Eelsoodumuseks loetakse:
-
neerukahjustus;
-
hüpotüreoidism;
-
pärilik lihashaigus isiklikus või perekondlikus anamneesis;
-
anamneesis teise HMG-CoA reduktaasi inhibiitori või fibraadi poolt tingitud lihaspatoloogia;
-
alkoholi kuritarvitamine;
-
vanus >70 eluaastat;
-
olukorrad, kus võib esineda ravimi suurenenud plasmakontsentratsioon (vt lõik 5.2);
-
samaaegne fibraatide kasutamine.

Nendel patsientidel tuleb kaaluda ravi riske võrreldes võimaliku kasuga ja soovitatav on kliiniline
jälgimine. Kui enne ravi alustamist on CK väärtus märkimisväärselt tõusnud (>5 korda üle normi
ülemise piiri), ei tohi ravi alustada.

Ravi ajal
Patsiendid peaksid arsti otsekohe teavitama sellest, kui neil tekib seletamatu lihasvalu, -nõrkus või -
krambid, eriti kui sellega kaasneb üldine enesetunde halvenemine või palavik. Neil patsientidel tuleb
määrata CK aktiivsus veres.
Ravi tuleb katkestada, kui CK tase on oluliselt tõusnud (>5 korda üle normi ülemise piiri) või kui
lihassümptomid on rasked ja põhjustavad igapäevast ebamugavustunnet (isegi kui CK väärtused on
≤5 korda üle normi ülemise piiri). Sümptomite kadumisel ja CK väärtuste normaliseerumisel võib
kaaluda Rosuvastatin Teva või mõne muu HMG-CoA reduktaasi inhibiitori kasutamise taasalustamist
vaid kõige väiksemas võimalikus annuses koos hoolika jälgimisega. Asümptomaatiliste patsientide
CK väärtuste rutiinne jälgimine ei ole vajalik.

Väga harva on kirjeldatud immuunsüsteemi vahendatud nekrotiseeriva müopaatia juhte ravi ajal või
pärast ravi statiinidega, k.a rosuvastatiiniga. Immuunsüsteemi vahendatud nekrotiseerivat müopaatiat
iseloomustab kliiniliselt püsiv proksimaallihaste nõrkus ja kreatiinkinaasi taseme tõus, mis püsivad ka

statiinidega ravi lõpetamise järel. Vajalikuks võivad osutuda täiendavad neuromuskulaarsed ja
seroloogilised testid. Vajadusel tuleb kasutada immuunsust pärssivaid aineid.

Rosuvastatiiniga läbi viidud kliinilistes uuringutes, kus seda manustati väikesele arvule patsientidele
koos teiste ravimitega, ei ilmnenud tugevnenud toimet skeletilihastele. Siiski on täheldatud müosiidi
ja müopaatia juhtude sagenemist patsientidel, kes kasutasid teisi HMG-CoA reduktaasi inhibiitoreid
koos fibriinhappe derivaatidega, sh gemfibrosiiliga, tsüklosporiiniga, nikotiinhappega, asooli tüüpi
seenevastaste ainetega, proteaasi inhibiitoritega ja makroliidantibiootikumidega. Gemfibrosiili
kasutamisel koos HMG-CoA reduktaasi inhibiitoritega suureneb risk müopaatia tekkeks, mistõttu ei
ole gemfibrosiili samaaegne kasutamine koos rosuvastatiiniga soovitatav. Enne rosuvastatiini
kombineerimist fibraatide või niatsiiniga tuleb hoolikalt võrrelda lipiidide plasmakontsentratsioonide
täiendavast langusest saadavat kasu ja sellistest kombinatsioonidest tulenevaid võimalikke riske.
Rosuvastatiini manustamine annuses 40 mg on vastunäidustatud samaaegsel fibraatide kasutamisel (vt
lõigud 4.5 ja 4.8).

Rosuvastatiini ei tohi kasutada mistahes patsientidel, kellel on tõsine äge seisund, mis võib viidata
müopaatiale või mis võiks kuidagi soodustada rabdomüolüüsi järgse sekundaarse neerupuudulikkuse
väljakujunemist (nt sepsis, hüpotensioon, suurem kirurgiline operatsioon, trauma, raske metaboolne,
endokriinne ja elektrolüütide tasakaalu häire või kontrollimatud krambid).

Toime maksale
Nagu teisigi HMG-CoA reduktaasi inhibiitoreid, tuleks rosuvastatiini kasutada ettevaatusega
patsientidel, kes tarbivad suures koguses alkoholi ja/või kellel on anamneesis maksahaigus. Enne ravi
alustamist rosuvastatiiniga ja 3 kuud pärast seda on soovitav läbi viia maksafunktsiooni testid. Kui
seerumi transaminaaside väärtused on tõusnud normi ülemise piiriga võrreldes üle 3 korra, tuleb
rosuvastatiini annust vähendada või selle manustamine lõpetada. Turuletulekujärgselt on rasketest
maksaga seotud kõrvaltoimetest (peamiselt maksa transaminaaside väärtuste tõus) teatamise sagedus
40 mg annuse kasutamisel kõrgem.

Hüpotüreoidismist või nefrootilisest sündroomist tingitud sekundaarse hüperkolesteroleemiaga
patsientidel tuleks enne rosuvastatiini kasutamise alustamist allutada põhihaigus ravile.

Rass
Farmakokineetika uuringud on näidanud suurenenud ekspositsiooni aasia päritoluga isikutel võrreldes
kaukaasia päritoluga isikutega (vt lõigud 4.2 ja 5.2).

Proteaasi inhibiitorid
Patsientidel, kes võtavad rosuvastatiini samaaegselt erinevate proteaasi inhibiitoritega
kombinatsioonis ritonaviiriga, on täheldatud rosuvastatiini suurenenud süsteemset toimet. Kaaluda
tuleb kasu rosuvastatiini lipiidide taset langetavast toimest proteaasi inhibiitoreid võtvatel HIV
patsientidel ja võimalikku rosuvastatiini plasmakontsentratsioonide tõusu, kui proteaasi inhibiitoritega
ravitavatel patsientidel alustatakse ravi rosuvastatiiniga ning annuse tiitrimise ajal. Samaaegne
kasutamine koos proteaasi inhibiitoritega ei ole soovitatav, välja arvatud rosuvastatiini annuse
kohandamise korral (vt lõigud 4.2 ja 4.5).

Interstitsiaalne kopsuhaigus
Mõnede statiinidega, eriti pikaajalise ravi korral, on teatatud erandlikest interstitsiaalse kopsuhaiguse
juhtudest (vt lõik 4.8). Iseloomulikeks nähtudeks võivad olla düspnoe, mitteproduktiivne köha ja
üldine tervise halvenemine (väsimus, kehakaalu langus ja palavik). Kui on kahtlus, et patsiendil on
tekkinud interstitsiaalne kopsuhaigus, tuleb statiinravi katkestada.

Diabeet
Osa tõendeid viitab sellele, et statiinide klass tõstab vere glükoosisisaldust ning mõnedel patsientidel,
kellel on kõrge risk diabeedi tekkeks, võib põhjustada hüperglükeemiat, mille puhul on kohane
diabeedi ravi. Siiski, see risk ei kaalu üles vaskulaarse riski vähenemist statiinidega ja seetõttu ei
tohiks olla statiinravi lõpetamise põhjuseks. Hüperglükeemia riskiga patsiente (tühja kõhu vere

glükoositase 5,6...6,9 mmol/l, KMI>30 kg/m2, suurenenud triglütseriidide sisaldus, kõrgvererõhutõbi)
tuleb jälgida nii kliiniliselt kui biokeemiliselt vastavalt rahvuslikele ravijuhistele.
JUPITER uuringus oli üleüldine teatatud esinemissagedus 2,8% rosuvastatiini ja 2,3% platseebo
puhul, enamasti patsientidel, kelle tühja kõhu glükoosiväärtused olid vahemikus 5,6…6,9 mmol/l.

Lapsed
Kasvu (pikkuse), kehakaalu, KMI (kehamassi indeks) ning sugulise küpsuse sekundaarsete tunnuste
Tanneri staadiumeid on 10...17-aastastel rosuvastatiini võtvatel lastel jälgitud vaid üheaastase
perioodi vältel. Pärast 52-nädalast uuringuravimi võtmist ei täheldatud mõju kasvule, kehakaalule,
KMI’le ega sugulisele küpsusele (vt lõik 5.1). Kliiniliste uuringute kogemus lastel ja noorukitel on
piiratud ning pikaajaline (> 1-aastane) rosuvastatiini mõju puberteedile ei ole teada. Kliinilises
uuringus rosuvastatiini kasutamisel 52 nädala vältel täheldati lastel ja noorukitel täiskasvanutest
sagedamini kreatiinkinaasi tõusu >10x normi ülemisest piirist ning treeningu või kehalise koormuse
tõusu järgseid lihaskaebusi (vt lõik 4.8).

Muu
See ravim sisaldab laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatuse, laktaasipuudulikkuse või
glükoos-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.
5 mg tableti kate sisaldab päikeseloojangukollast FCF (E110) ning 10 mg, 20 mg ja 40 mg tablettide
kate karmosiini (E122). Need abiained, mida on kasutatud värvainetena, võivad tekitada allergilisi
reaktsioone.

Kaasuvate ravimite mõju rosuvastatiinile

Transportvalgu inhibiitorid
Rosuvastatiin on teatud transportvalkude substraat, sh maksarakkudesse haaramise transporter
OATP1B1 ja vabastamise transporter BCRP. Rosuvastatiini samaaegne kasutamine koos neid
transportvalke inhibeerivate ravimitega võib tõsta rosuvastatiini plasmakontsentratsiooni ja riski
müopaatia tekkeks (vt lõigud 4.2, 4.4 ja 4.5 tabel 1).

Tsüklosporiin
Rosuvastatiini samaaegse ravi korral tsüklosporiiniga suurenes rosuvastatiini AUC keskmiselt 7
korda, võrreldes tervetel vabatahtlikel saavutatud tulemusega (vt tabel 1). Rosuvastatiin on
vastunäidustatud patsientidele, kes kasutavad samaaegselt tsüklosporiini (vt lõik 4.3).

Samaaegne manustamine ei põhjustanud muutusi tsüklosporiini plasmakontsentratsioonis.

Proteaasi inhibiitorid
Kuigi täpne koostoime mehhanism ei ole teada, võib samaaegne proteaasi inhibiitori kasutamine
tugevalt suurendada rosuvastatiini ekspositsiooni (vt tabel 1). Näiteks ilmnes farmakokineetilises
uuringus, et 10 mg rosuvastatiini ning kahe proteaasi inhibiitori (300 mg atasanaviiri/100 mg
ritonaviiri) kombinatsiooni samaaegsel manustamisel tervetele vabatahtlikele tõusid rosuvastatiini
püsiseisundi AUC ja C vastavalt ligikaudu kolm ja seitse korda. Rosuvastatiini ja mõnede proteaasi
max
inhibiitorite kombinatsiooni samaaegset kasutamist võib kaaluda pärast hoolikat rosuvastatiini annuse
kohandamist, põhinedes oodatavale rosuvastatiini ekspositsiooni tõusule (vt lõigud 4.2, 4.4 ja 4.5
tabel 1).

Gemfibrosiil ja teised lipiididesisaldust vähendavad ravimid
Rosuvastatiini ja gemfibrosiili samaaegse manustamise tulemusel tõusis rosuvastatiini C ja AUC 2
max
korda (vt lõik 4.4).
Spetsiifiliste koostoimete uurimiseks läbiviidud kliiniliste uuringute alusel ei ole fenofibraadiga
koosmanustamisel oodata oluliste farmakokineetiliste koostoimete teket, kuid farmakodünaamilised
koostoimed võivad siiski ilmneda. Gemfibrosiili, fenofibraadi, teiste fibraatide ja lipiididesisaldust
vähendavas annuses (> või ekvivalentselt 1 g/ööpäevas) manustatud niatsiini (nikotiinhappe)

samaaegsel manustamisel HMG-CoA reduktaasi inhibiitoritega suureneb müopaatia risk. Selle
tõenäoliseks põhjuseks on nimetatud ravimite võime põhjustada müopaatiat ka eraldi manustatuna.
Samaaegsel fibraatide kasutamisel on rosuvastatiini manustamine annuses 40 mg vastunäidustatud (vt
lõigud 4.3 ja 4.4). Need patsiendid peaksid alustama ravi algannusega 5 mg.

Esetimiib
10 mg rosuvastatiini ja 10 mg esetimiibi samaaegne kasutamine põhjustas rosuvastatiini AUC 1,2-
kordse tõusu hüperkolesteroleemiaga isikutel (vt tabel 1). Siiski ei saa välistada rosuvastatiini ja
esetimiibi vahel farmakodünaamilist koostoimet ning sellega seotud kõrvaltoimeid (vt lõik 4.4).

Antatsiidid
Rosuvastatiini samaaegne manustamine alumiinium- ja magneesiumhüdroksiidi sisaldavate
antatsiidsete suspensioonidega põhjustas rosuvastatiini plasmakontsentratsiooni vähenemise ligikaudu
50% võrra. See toime nõrgenes, kui antatsiidi manustati 2 tundi pärast rosuvastatiini. Selle koostoime
kliinilist tähtsust ei ole uuritud.

Erütromütsiin
Rosuvastatiini samaaegne kasutamine koos erütromütsiiniga põhjustas rosuvastatiini AUC
20%
(0-t)
langust ja C -i 30% langust. Selle koostoime põhjuseks võib olla erütromütsiini poolt põhjustatud
max
soolemotoorika elavnemine.

Tsütokroom P450 ensüümid
In vitro ja in vivo uuringud näitavad, et rosuvastatiin ei indutseeri ega inhibeeri tsütokroom P450
isoensüüme. Lisaks metaboliseerub rosuvastatiin nende isoensüümide vahendusel vaid vähesel
määral. Seetõttu ei ole oodata tsütokroom P450 vahendusel tekkivaid koostoimeid. Rosuvastatiinil ei
ole täheldatud kliiniliselt olulisi koostoimeid ei CYP2C9 ja CYP3A4 inhibiitori flukonasooli ega
CYP2A6 ja CYP3A4 inhibiitori ketokonasooliga.

Koostoimed, mille puhul on vajalik rosuvastatiini annuse kohandamine (vt ka tabel 1): kui on vaja
kasutada rosuvastatiini koos teiste ravimitega, mis teadaolevalt suurendavad rosuvastatiini
plasmakontsentratsiooni, tuleb rosuvastatiini annuseid kohandada. Rosuvastatiini algannuseks on 5
mg üks kord ööpäevas, kui oodatav ekspositsiooni tõus (AUC) on ligikaudu kahekordne või enam.
Maksimaalne ööpäevane rosuvastatiini annus tuleb kohandada nii, et oodatav rosuvastatiini
ekspositsioon ei ületaks 40 mg ööpäevast rosuvastatiini annust, mis on võetud teiste ravimite
mõjudeta. Nt 20 mg rosuvastatiini koos gemfibrosiiliga (1,9-kordne tõus) ja 10 mg rosuvastatiini koos
atasanaviiri/ritonaviiri kombinatsiooniga (3,1-kordne tõus).

Tabel 1. Kaasuvalt manustatud ravimite mõju rosuvastatiini ekspositsioonile (AUC; kahanevas
järjekorras), avaldatud kliinilistest uuringutest.
Koostoimet omava ravimi
Rosuvastatiini annustamisskeem
Rosuvastatiini AUC
annustamisskeem
muutus*
Tsüklosporiin 75 mg 2 korda ööpäevas
10 mg üks kord ööpäevas, 10
7,1-kordne ↑
kuni 200 mg 2 korda ööpäevas, 6 kuud
päeva
Atasanaviir 300 mg/ritonaviir 100 mg üks
10 mg, ühekordne annus
3,1-kordne ↑
kord ööpäevas, 8 päeva
Lopinaviir 400 mg/ritonaviir 100 mg 2
20 mg üks kord ööpäevas, 7 päeva
2,1-kordne ↑
korda ööpäevas, 17 päeva
Gemfibrosiil 600 mg 2 korda ööpäevas, 7
80 mg, ühekordne annus
1,9-kordne ↑
päeva
Eltrombopaag 75 mg üks kord ööpäevas,
10 mg, ühekordne annus
1,6-kordne ↑
10 päeva

Tabel 1. Kaasuvalt manustatud ravimite mõju rosuvastatiini ekspositsioonile (AUC; kahanevas
järjekorras), avaldatud kliinilistest uuringutest.
Koostoimet omava ravimi
Rosuvastatiini annustamisskeem
Rosuvastatiini AUC
annustamisskeem
muutus*
Darunaviir 600 mg/ritonaviir 100 mg 2
10 mg üks kord ööpäevas, 7 päeva
1,5-kordne ↑
korda ööpäevas, 7 päeva
Tipranaviir 500 mg/ritonaviir 200 mg 2
10 mg, ühekordne annus
1,4-kordne ↑
korda ööpäevas, 11 päeva
Dronedaroon 400 mg 2 korda ööpäevas
Ei ole saadaval
1,4-kordne ↑
Itrakonasool 200 mg üks kord ööpäevas,
10 mg, ühekordne annus
1,4-kordne ↑**
5 päeva
Esetimiib 10 mg üks kord ööpäevas, 14
10 mg, üks kord ööpäevas, 14
1,2-kordne ↑**
päeva
päeva
Fosamprenaviir 700 mg/ritonaviir
10 mg, ühekordne annus
↔
100 mg 2 korda ööpäevas, 8 päeva
Aleglitasaar 0.3 mg, 7 päeva
40 mg, 7 päeva
↔
Silimariin 140 mg 3 korda ööpäevas, 5
10 mg, ühekordne annus
↔
päeva
Fenofibraat 67 mg 3 korda ööpäevas, 7
10 mg, 7 päeva
↔
päeva
Rifampiin 450 mg üks kord ööpäevas, 7
20 mg, ühekordne annus
↔
päeva
Ketokonasool 200 mg 2 korda ööpäevas,
80 mg, ühekordne annus
↔
7 päeva
Flukonasool 200 mg üks kord ööpäevas,
80 mg, ühekordne annus
↔
11 päeva
Erütromütsiin 500 mg 4 korda ööpäevas,
80 mg, ühekordne annus
28% ↓
7 päeva
Baikaliin 50 mg 3 korda ööpäevas, 14
20 mg, ühekordne annus
47% ↓
päeva
* Andmed, mis on esitatud kui “x-kordne” näitavad lihtsat suhet koosannustamise ja ainult rosuvastatiini
vahel. Andmed, mis on esitatud muutusena %-des näitavad vaid rosuvastatiiniga seotud
protsentuaalset erinevust.
Kasv on märgitud kui “↑”, muutuse puudumine kui “↔”, langus kui “↓”.
**Mitmed koostoime uuringud on läbi viidud erinevate rosuvastatiini annustega, tabelis on toodud kõige
olulisem suhe.

Rosuvastatiini mõju samaaegselt manustatud ravimitele

K-vitamiini antagonistid
Samaaegselt K-vitamiini antagoniste (nt varfariin või muud kumariini tüüpi antikoagulandid)
kasutavatel patsientidel võib rosuvastatiini, nagu teiste HMG-CoA reduktaasi inhibiitorite kasutamise
alustamisel või annuse suurendamisel tekkida INR (International Normalised Ratio) väärtuste tõus.
Rosuvastatiinravi katkestamisel või annuse vähendamisel võivad INR väärtused langeda. Sellistel
juhtudel on vajalik INR väärtuste kliiniline jälgimine.

Suukaudsed kontratseptiivid/hormoonasendusravi

Rosuvastatiini samaaegne kasutamine koos suu kaudu manustatavate kontratseptiividega põhjustas
etünüülöstradiooli ja norgestreeli AUC vastavalt 26% ja 34% tõusu. Suurenenud
plasmakontsentratsiooni tuleb arvestada suukaudse kontratseptiivi annuse valikul. Puuduvad
farmakokineetilised andmed samaaegselt rosuvastatiini ja hormoonasendusravi saavatelt isikutelt ja
seetõttu ei saa välistada sarnast toimet. Siiski on suur hulk kliinilistes uuringutes osalenud naisi seda
kombinatsiooni kasutanud ja seda hästi talunud.

Teised ravimid
Spetsiaalsete koostoimeuuringute alusel ei ole oodata kliiniliselt oluliste koostoimete teket
digoksiiniga.

Lapsed
Koostoime uuringud on läbi viidud ainult täiskasvanutel. Koostoime ulatus lastel ei ole teada.

Rosuvastatiin on vastunäidustatud raseduse ja imetamise ajal.

Fertiilses eas naised peavad kasutama sobivaid rasestumisvastaseid vahendeid.

Kuna kolesterool ja teised kolesterooli biosünteesil moodustuvad ühendid on vältimatult vajalikud
loote arenguks, kaalub HMG-CoA reduktaasi inhibeerimisest tingitud risk üles rasedusaegse
kasutamise võimaliku kasu. Loomkatsed on andnud piiratud hulgal tõendeid
reproduktsioonitoksilisusest (vt lõik 5.3). Kui patsient rasestub selle ravimi kasutamise ajal, tuleb ravi
otsekohe katkestada.

Rosuvastatiin eritub rottide piima. Puuduvad andmed rosuvastatiini eritumise kohta inimeste
rinnapiima (vt lõik 4.3).

Uuringuid rosuvastatiini mõju kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole läbi
viidud. Siiski, tuginedes selle farmakodünaamilistele omadustele, ei mõjuta Rosuvastatin Teva
tõenäoliselt neid võimeid. Autojuhtimisel või masinate käsitsemisel tuleks siiski silmas pidada, et ravi
ajal võib mõnikord esineda pearinglust.

Rosuvastatiiniga täheldatud kõrvaltoimed on üldjuhul kerged ning mööduvad. Kontrollitud kliinilistes
uuringutes katkestas kõrvaltoimete tõttu uuringu alla 4% rosuvastatiiniga ravitud patsientidest.

Kõrvaltoimete loetelu tabelina
Põhinedes kliiniliste uuringute admetel ja ulatuslikul turuletulekujärgsel kogemusel on järgnevas
tabelis toodud rosuvastatiini kõrvaltoimete profiil. Kõrvaltoimed on loetletud vastavalt
esinemissagedusele ja organsüsteemi klassile (SOC).

Kõrvaltoimete esinemissagedus on defineeritud järgmiselt: sage (≥1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt
(≥1/1000 kuni <1/100); harv (≥1/10 000 kuni <1/1000); väga harv (<1/10 000), teadmata (ei saa
hinnata olemasolevate andmete alusel).

Tabel 1. Kõrvaltoimete esinemissagedus kliiniliste uuringute andmetel ja turuletulekujärgsel
kogemusel
Organsüsteemi
Sage
Aeg-ajalt Harv
Väga harv
Teadmata
klass
Vere ja


Trombotsüto-



lümfisüsteemi
peenia
häired
Immuunsüsteemi


Ülitundlikkus-


häired
reaktsioonid, sh
angioödeem
Endokriinsüsteemi Suhkurtõbi1




häired
Psühhiaatrilised




Depressioon
häired
Närvisüsteemi
Peavalu,


Polüneuro-
Perifeerne
häired
pearinglus
paatia,
neuropaatia,
mälukaotus
unehäired (sh
unetus ja
hirmuunenäod
Respiratoorsed,




Köha,
rindkere ja
õhupuudus
mediastiinumi
häired
Seedetrakti häired
Kõhukinnisus,

Pankreatiit

Kõhulahtisus
iiveldus,
kõhuvalu
Maksa ja sapiteede

Maksa
Kollatõbi,

häired
transaminaaside
hepatiit
aktiivsuse tõus
Naha ja

Kihelus,


Stevensi-
nahaaluskoe
lööve,
Johnsoni
kahjustused
urtikaaria
sündroom
Lihas-skeleti ja
Lihasvalu

Müopaatia (sh
Artralgia
Immuun-
sidekoe
müosiit),
vahendatud
kahjustused
rabdomüolüüs
nekrootiline
müopaatia,
kõõluskahjus-
tused,
mõnikord
tüsistunud
rebendiga
Neerude ja



Hematuuria

kuseteede häired
Reproduktiivse



Günekomastia
süsteemi ja
rinnanäärme
häired
Üldised häired ja
Asteenia



Ödeem
manustamiskoha
reaktsioonid
1 Esinemissagedus sõltub riskitegurite olemasolust või puudumisest (vere glükoosisisaldus ≥5,6 mmol/l tühja
kõhuga, kehamassiindeks >30 kg/m2, suurenenud triglütseriidide sisaldus, anamneesis kõrge vererõhk).

Nagu teiste HMG-CoA reduktaasi inhibiitorite puhul, on ka rosuvastatiini kasutamisel kõrvaltoimete
esinemissagedus annusest sõltuv.

Toime neerudele
Rosuvastatiini kasutavatel patsientidel on kiirmeetodil määrates täheldatud proteinuuriat, mis on
peamiselt tubulaarset päritolu. Valgu sisalduse muutus uriinis (negatiivsest/jälgedest positiivseks: 2+
või enam) esines 10 ja 20 mg rosuvastatiini kasutamisel alla 1% patsientidest ja 40 mg rosuvastatiini

kasutamisel ligikaudu 3% patsientidest. Rosuvastatiini kasutamisel annuses 20 mg sagenes vähesel
määral nihe negatiivsest leiust/jälgedest positiivseks (1+). Enamikel juhtudest taandub või kaob
proteinuuria ravi jätkamisel iseenesest. Kliiniliste uuringute ja turuletulekujärgse kogemuse andmetest
lähtub, et proteinuuria ja ägeda või süveneva neeruhaiguse vahel ei ole põhjuslikku seost.
Rosuvastatiiniga ravitud patsientidel on täheldatud hematuuriat, kliiniliste uuringute andmetest
lähtuvalt on selle esinemissagedus väike.

Toime skeletilihastele
Rosuvastatiini kõigi annustega, aga eriti >20 mg annustega ravitud patsientidel on teatatud toimest
skeletilihastele, nt müalgia, müopaatia (sh müosiit) ja harvadel juhtudel ka rabdomüolüüs koos ägeda
neerupuudulikkusega või ilma.
Rosuvastatiini kasutavatel patsientidel on täheldatud annusest sõltuvat kreatiinkinaasi (CK) aktiivsuse
suurenemist veres; enamikel juhtudel oli tegemist kerge, sümptomiteta kulgeva ja mööduva
kõrvaltoimega. Kui CK tase on oluliselt tõusnud (> 5 korda üle normi ülemise piiri), tuleks ravi
katkestada (vt lõik 4.4).

Toime maksale
Nagu ka teiste HMG-CoA reduktaasi inhibiitorite kasutamisel, on väikesel hulgal rosuvastatiini
kasutavatest patsientidest täheldatud maksa transaminaaside aktiivsuse tõusu; enamik juhtudest on
olnud kerged, asümptomaatilised ja mööduvad.


Mõnede statiinidega seoses on teatatud järgmistest kõrvaltoimetest:
-
Seksuaalfunktsiooni häired;
-
Väga harvad interstitsiaalse kopsuhaiguse juhud, eriti pikaajalise ravi korral (vt lõik 4.4);
-
Rabdomüolüüsist, neerude või maksaga seotud tõsistest kõrvaltoimetest (peamiselt maksa
transaminaaside aktiivsuse tõus) teatamise sagedus on 40 mg annuse kasutamisel suurem.

Lapsed
52-nädalases kliinilises uuringus oli lastel ja noorukitel täiskasvanutest sagedamini kreatiinkinaasi
tõusu >10x normi ülemisest piirist ning treeningu või kehalise koormuse tõusu järgselt tekkinud
lihaskaebusi (vt lõik 4.4). Muus osas oli rosuvastatiini ohutuse profiil lastel ja noorukitel sarnane
täiskasvanutele.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamise vastu ei ole spetsiifilist ravi. Üleannustamise korral tuleb patsienti ravida
sümptomaatiliselt ja vajaduse korral võtta tarvitusele elutähtsaid talitlusi toetavaid meetmeid. Jälgida
tuleb maksafunktsiooni ja CK väärtusi. Hemodialüüsist ei ole tõenäoliselt kasu.

Farmakoterapeutiline rühm: HMG-CoA-reduktaasi inhibiitorid,
ATC-kood: C10AA07

Toimemehhanism
Rosuvastatiin on selektiivne ja konkureeriva iseloomuga HMG-CoA-reduktaasi inhibiitor. HMG-CoA
on kolesterooli sünteesis olulisim ensüüm, mis konverteerib 3-hüdroksü-3-metüülglutarüül koensüüm

A mevalonaadiks, kolesterooli eellaseks. Rosuvastatiini toime peamine koht on maks, mis on vere
kolesteroolisisaldust langetava toime märklaudorgan.

Rosuvastatiin suurendab maksarakkude pinnal LDL-retseptorite arvu, mille toimel tõuseb maksa
jõudva LDL hulk ja katabolism. Rosuvastatiin pärsib ka VLDL sünteesi maksas, vähendades seeläbi
veres ringlevate VLDL ja LDL osakeste üldarvu.

Farmakodünaamilised Rosuvastatiin langetab kõrgenenud LDL-kolesterooli, üldkolesterooli ja triglütseriide taset ja tõstab
HDL-kolesterooli taset veres. Samuti langetab see ApoB, mitte-HDL-C, VLDL-C, VLDL-TG ja
tõstab ApoA-I (vt tabel 1) sisaldust veres. Rosuvastatiini toimel vähenevad ka LDL-C/HDL-C,
üldkolesterooli/HDL-C, mitte-HDL-C/HDL-C ja ApoB/ApoA-I suhtarvud.

Tabel 1 Annusest sõltuv toime esmase hüperkolesteroleemiaga (tüüp IIa ja IIb) patsientidel
(kohandatud keskmine muutus protsentides lähteandmetega võrreldes)
Annus
N
LDL-C
Üld-C
HDL-C
TG
Mitte-
ApoB
ApoA-I
HDL-C
Platseebo 13
-7
-5
-3
-7
-3
17
-45
-33
13
-35
-44
-38
10
17
-52
-36
14
-10
-48
-42
20
17
-55
-40
-23
-51
-46
40
18
-63
-46
10
-28
-60
-54

Ravitoime saavutatakse 1 nädala jooksul pärast ravi alustamist ja 90% maksimaalsest toimest
saavutatakse 2 nädala jooksul. Maksimaalne toime saavutatakse tavaliselt 4 nädala jooksul ja see
säilib pärast seda.

Kliiniline efektiivsus
Rosuvastatiin toimib efektiivselt hüperkolesteroleemiaga täiskasvanud patsientidel, nii koos
hüpertriglütserideemiaga kui ilma, sõltumata rassist, soost või east, samuti erirühmadel nagu
diabeedihaiged või perekondliku hüperkolesteroleemiaga patsiendid.

III faasi uuringutest saadud ühendandmetes näidati, et rosuvastatiini kasutamisega saavutati enamikel
IIa ja IIb tüüpi hüperkolesteroleemiaga patsientidest Euroopa Ateroskleroosi Ühingu (EAS, 1988)
poolt seatud ravieesmärgid (LDL-kolesterooli keskmine uuringueelne väärtus ligikaudu 4,8 mmol/l).
Annusega 10 mg saavutati EAS poolt seatud ravieesmärgid (LDL kolesterooli sisaldus veres
<3 mmol/l) ligikaudu 80% ravitud patsientidest.

Heterosügootse perekondliku hüperkolesteroleemiaga patsientidel teostatud suuremahulises uuringus
manustati 435 patsiendile 20…80 mg rosuvastatiini annuseid annust üles tiitrides. Kõigi annustega
saavutati kasulik toime lipiidide parameetritele ja täideti ravieesmärgid. Annuseni 40 mg ööpäevas
tiitrimise järgselt (12 ravinädalat) vähenes LDL-kolesterooli kontsentratsioon plasmas 53% võrra.
EAS poolt seatud ravieesmärk (LDL-kolesterooli sisalduse langus veres < 3 mmol/l) saavutati 33%
patsientidest.

Avatud kiirendatud tiitrimisega uuringus hinnati 42 homosügootse perekondliku
hüperkolesteroleemiaga patsiendil ravivastust rosuvastatiini annusele 20…40 mg. Kogu uuritavate
rühmas langes LDL-kolesterooli kontsentratsioon keskmiselt 22%.

Väikese hulga patsientidega läbiviidud kliinilistes uuringutes on rosuvastatiini lisamisel
fenofibraadile summeerunud nende ravimite triglütseriidide taset langetav toime ning samaaegsel
kasutamisel niatsiiniga on tugevnenud vere HDL-kolesterooli sisaldust tõstev toime (vt lõik 4.4).

Mitmekeskuseline topeltpime platseebokontrolliga kliiniline uuring (METEOR) hõlmas 984 südame
isheemiatõve väikse riskiga (määratletud kui Framinghami risk <10% 10 aasta jooksul) patsienti

vanuses 45...70 aastat, kelle keskmine LDL-kolesterooli tase veres oli 4,0 mmol/l (154,5 mg/dl), kuid
esines subkliiniline ateroskleroos (diagnoositud unearterite intima media paksuse - CIMT - Carotid
Intima Media Thickness mõõtmisel). Patsiendid randomiseeriti kaheks aastaks rosuvastatiinirühma
(40 mg üks kord ööpäevas) või platseeborühma. Rosuvastatiin aeglustas oluliselt 12 unearteri
maksimaalse CIMT suurenemist -0,0145 mm võrra aastas (95% usaldusvahemik: -0,0196, -0,0093;
p<0,0001). Rosuvastatiinirühmas oli muutus võrreldes lähteväärtusega -0,0014 mm/aastas (-
0,12%/aastas; mitteoluline), platseeborühmas ilmnes haiguse progresseerumine +0,0131 mm/aastas
(1,12%/aastas; p<0,0001). Otsest seost CIMT languse ja kardiovaskulaarsete kõrvaltoimete riski
vähenemise vahel ei ole veel tõestatud. METEOR-uuringus osalesid südame isheemiatõve väikse
riskiga isikud ning see ei esinda 40 mg rosuvastatiini kasutavate patsientide sihtrühma. 40 mg annust
võib kasutada ainult raske hüperkolesteroleemiaga patsientidel, kellel on suur kardiovaskulaarne risk
(vt lõik 4.2).

JUPITER (Justification for the Use of Statins in Primary Prevention) uuring: Rosuvastatiini
interventsionaalses uuringus (JUPITER) hinnati rosuvastatiini mõju tõsiste aterosklerootilise
kardiovaskulaarsete tüsistuste esinemusele 17802 mehel (≥ 50 aastased) ja naisel (≥60 aastased).

Uuringus osalejad randomiseeriti rühmadesse, kus võeti platseebot (n=8901) või 20 mg rosuvastatiini
üks kord ööpäevas (n=8901) ning neid jälgiti keskmiselt 2 aastat.

LDL-kolesterooli konsentratsioon vähenes rosuvastatiini rühmas platseebogrupiga võrreldes 45%
(p<0,001).

Kõrge riskiga patsientide alarühma (Framingham riskikoor uuringu alguses >20% , 1558 patsienti)
post-hoc analüüsi järgi vähenes rosuvastatiini manustamisel kardiovaskulaarse surma, insuldi ning
müokardiinfarkti kombineeritud lõpptulemus (p=0,028) märkimisväärselt enam kui platseebo võtjatel.
Absoluutne riski langus tüsistuste sageduse osas 1000 patsiendi-aasta kohta oli 8,8. Selles kõrge
riskiga rühmas oli üldine suremus sama (p=0,193). Kõrge riskiga patsientide alarühma (SCORE-
riskikoor uuringu alguses ≥5%, 9302 patsienti, sh üle 65-aastased) post-hoc analüüsi järgi vähenes
rosuvastatiini kardiovaskulaarse surma, insuldi ning müokardiinfarkti kombineeritud lõpptulemus
mäkimisväärselt (p=0,0003), kui võrrelda platseeboga. Absoluutne riski langus tüsistuste sageduse
osas 1000 patsiendi-aasta kohta oli 5,1. Selles kõrge riskiga rühmas oli üldine suremus sama
(p=0,076).

JUPITER uuringus katkestas ravi kõrvaltoimete tõttu 6,6% rosuvastatiini ning 6,2% platseebo rühma
patsienti. Kõige sagedasemad kõrvaltoimed, mis tõttu ravi katkestati olid: müalgia (0,3%
rosuvastatiini ja 0,2% platseebo rühmas), kõhuvalu (0,03% rosuvastatiini ja 0,02%platseebo rühmas)
ja nahalööve (0,02% rosuvastatiini ja 0,03% platseebo rühmas). Kõige sagedasemad kõrvaltoimed,
mida oli platseebo rühmas sama palju või sagedamini, olid kuseteede infektsioonid (8,7%
rosuvastatiini ja 8,6% platseebo rühmas), nasofarüngiit (7,6% rosuvastatiini ja 7,2% platseebo
rühmas), seljavalu (7,6% rosuvastatiini ja 7,2% platseebo rühmas) ja müalgia (7,6% rosuvastatiini ja
6,6% platseebo rühmas).

Lapsed
Topeltpimedas randomiseeritud mitmekeskuselises platseebokontrollitud 12-nädalases uuringus (176
osalejat, kellest 97 poisslast ja 79 tütarlast), millele järgnes 40-nädalane (173 osalejat, kellest 96
poisslast ja 77 tütarlast) avatud rühmadega rosuvastatiini annuse tiitrimise faas, said 10...17-aastased
heterosügootse perekondliku hüperkolesteroleemiaga patsiendid (Tanneri staadium II...V, tüdrukutel
esimesest menstruatsioonist möödunud vähemalt üks aasta) rosuvastatiini 5, 10 või 20 mg või
platseebot üks kord ööpäevas 12 nädalat ning seejärel said kõik rosuvastatiini 40 nädalat. Uuringusse
sisenemisel oli ligikaudu 30% patsientidest vanuses 10...13-aastastat ning ligikaudu 17%, 18%, 40%
ja 25% olid vastavalt Tanneri staadiumi järgi II, III, IV ja V.

5 mg, 10 mg ja 20 mg rosuvastatiini annuste kasutamisel vähenes LDL-C vastavalt 38,3%, 44,6% ja
50,0%, platseebo näitaja oli võrdluseks 0,7%.


40. nädala lõpuks oli avatud, eesmärk-annuseni tiitritud uuringus, annustega kuni 20 mg üks kord
ööpäevas saavutatud 70 patsiendil 173-st (40,5%) eesmärgiks olnud LDL-C väärtus alla 2,8 mmol/l.

Pärast 52-nädalast uuringuravi ei täheldatud mõju kasvule, kehakaalule, kehamassi indeksile ega
sugulisele küpsusele (vt lõik 4.4). Kliiniliste uuringute kogemus lastel ja noorukitel on piiratud ja
pikaajaline (> 1-aastane) rosuvastatiini mõju puberteedile ei ole teada. See uuring (n=176) ei ole
sobiv harvaesinevate ravimi kõrvaltoimete võrdluseks.

Imendumine
Rosuvastatiini maksimaalne kontsentratsioon vereplasmas saabub ligikaudu 5 tundi pärast suukaudset
manustamist. Absoluutne biosaadavus on ligikaudu 20%.

Jaotumine
Rosuvastatiin seondub esmasel maksapassaažil ulatuslikult maksakoega, mis on peamine kolesterooli
sünteesi ja LDL-kolesterooli ringlevast verest eraldamise koht. Rosuvastatiini jaotusruumala on
ligikaudu 134 l. Ligikaudu 90% rosuvastatiinist seondub plasmavalkudega, peamiselt albumiiniga.

Biotransformatsioon
Rosuvastatiin metaboliseerub piiratud määral (ligikaudu 10%). In vitro inimese hepatotsüütidega läbi
viidud metabolismiuuringute tulemused viitavad sellele, et rosuvastatiin metaboliseerub vaid vähesel
määral tsütokroom P450 isoensüümide vahendusel. Peamine selles osalev isoensüüm oli CYP2C9,
kusjuures CYP2C19, CYP3A4 ja CYP2D6 mängisid vähemolulist rolli. Peamisteks kindlaks tehtud
metaboliitideks on N-desmetüül- ja laktoonmetaboliidid. N-desmetüülmetaboliit on ligikaudu 50%
väiksema aktiivsusega kui rosuvastatiin, samas kui laktoonvormi peetakse kliiniliselt mitteaktiivseks.
Enam kui 90% tsirkuleeriva HMG-CoA reduktaasi inhibeerimisest on põhjustatud rosuvastatiini
poolt.

Eritumine
Ligikaudu 90% rosuvastatiini annusest eritub muutumatul kujul (kas imendunud või mitte-imendunud
toimeainena) väljaheitega, ülejäänu eritub uriiniga. Ligikaudu 5% manustatud ravimist eritub
muutumatul kujul uriiniga. Plasma eliminatsiooni poolväärtusaeg on ligikaudu 19 tundi. Annuse
suurenedes eliminatsiooni poolväärtusaeg ei pikene. Plasmakliirensi geomeetriline keskmine on
ligikaudu 50 l/h (variatsioonikoefitsient 21,7%). Nagu ka teiste HMG-CoA reduktaasi inhibiitorite
puhul, jõuab rosuvastatiin maksa OATP-C vahendusel. See transportvalk on olulisel kohal ka
rosuvastatiini hepaatilise eliminatsiooni läbiviimisel.

Lineaarsus
Rosuvastatiini süsteemne ekspositsioon suureneb proportsionaalselt manustatud annusega. Ravimi
annustamisel mitu korda ööpäevas selle farmakokineetilised omadused ei muutu.

Patsientide erirühmad

Vanus ja sugu
Vanusel ja sool ei olnud kliiniliselt olulist mõju rosuvastatiini farmakokineetilistele omadustele.

Rass
Farmakokineetika uuringud näitavad ligikaudu kahekordset keskmise AUC ja C
tõusu aasia
max
päritoluga isikutel (jaapanlased, hiinlased, filipiinlased, vietnamlased ja korealased) võrreldes
kaukaasia päritoluga isikutega. India päritoluga aasialastel on keskmise AUC ja C
tõus ligikaudu
max
1,3-kordne. Populatsiooni farmakokineetiline analüüs näitas kliiniliselt mitteolulist erinevust
kaukaasia päritoluga ja mustanahaliste ravigruppide farmakokineetikas.

Neerupuudulikkus

Erineva raskusastmega neerukahjustusega isikutel läbiviidud uuringus ei mõjutanud kerge kuni
mõõdukas neeruhaigus rosuvastatiini või N-desmetüülmetaboliidi kontsentratsiooni vereplasmas.
Raske neerukahjustusega isikutel (kreatiniini kliirens <30 ml/min) oli tervete vabatahtlikega võrreldes
plasmakontsentratsioon suurenenud 3 korda ja N-desmetüülmetaboliidi kontsentratsioon oli
suurenenud 9 korda. Hemodialüüsitavatel isikutel oli rosuvastatiini püsiseisundi kontsentratsioon
plasmas ligikaudu 50% suurem kui tervetel vabatahtlikel.

Maksapuudulikkus
Erineva raskusastmega maksakahjustusega isikutel läbiviidud uuringus ei ilmnenud isikutel, kellel oli
Child-Pugh skoor 7 või vähem, mingit märki rosuvastatiini süsteemse ekspositsiooni suurenemisest.
Siiski täheldati vähemalt kahekordset süsteemse ekspositsiooni suurenemist kahel isikul, kellel Child-
Pugh skoor oli 8 ja 9, võrreldes madalama Child-Pugh skooriga isikutega. Puuduvad kogemused
kasutamise kohta patsientidel, kellel Child-Pugh skoor oli üle 9.

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse mittekliinilised
uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Reproduktsioonitoksilisus ilmnes pre- ja
postnataalses uuringus rottidel, kus täheldati järglaste suuruse, kaalu ja poegade elulemuse
vähenemist. Neid toimeid täheldati annuste juures, mis olid toksilised ka emasloomale ning ületasid
mitmeid kordi raviannuseid.

Tableti sisu
Mikrokristalliline tselluloos (Avicel PH-112)
Krospovidoon (tüüp A) (Kollidon CL)
Veevaba laktoos
Povidoon (PVP K-30)
Naatriumstearüülfumaraat (PRUV)

Tableti kate
Rosuvastatin Teva 5 mg, õhukese polümeerikattega tabletid:
Opadry II oranž:
Osaliselt hüdrolüüsitud polüvinüülalkohol
Titaandioksiid (E171)
Makrogool 3350 (polüetüleenglükool)
Talk (E553b)
Kollane raudoksiid (E172)
Must raudoksiid (E172)
Päikeseloojangukollane FCF (E110, FD&C Kollane #6)

Rosuvastatin Teva 10 mg, 20 mg ja 40 mg, õhukese polümeerikattega tabletid:
Opadry II roosa:
Osaliselt hüdrolüüsitud polüvinüülalkohol
Titaandioksiid (E171)
Makrogool 3350 (polüetüleenglükool)
Talk (E553b)
Kollane raudoksiid (E172)
Punane raudoksiid (E172)
Karmosiin (E122)
Indigokarmiin (E132, FD&C sinine #2)

Ei kohaldata.

2 aastat.

Rosuvastatin Teva 5 mg õhukese polümeerikattega tabletid:
Hoida temperatuuril kuni 25 °C.

Rosuvastatin Teva 10 mg, 20 mg ja 40 mg õhukese polümeerikattega tabletid:
Hoida temperatuuril kuni 30 °C.

Hoida blister välispakendis, niiskuse ja valguse eest kaitstult.

PVC/PVAC/alumiinium-OPA/alumiinium/PVC blistrid karbis.
Pakendi suurused: 14, 14 x 1, 15, 15 x 1, 20, 20 x 1, 28, 28 x 1, 30, 30 x 1, 56, 56 x 1, 60, 60 x 1, 90,
90 x 1, 98, 98 x 1, 100 ja 100 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.