Beebi kõhuvalu: mida teha?
Beebit aitab kõik see, mis vähendab tema stressi ja soodustab lõdvestumist.
Kõige tõhusam abi on lähedusest ja lapse süleshoidmisest, ka juhul, kui see ei too kohest leevendust. Teie kehast kiirgav soojus, südamelöögid ja liigutused meenutavad lapsele tema üsasisest perioodi. Süleshoidmisel on järkjärguline lõõgastav toime lapsele ja tema sooletraktile, mis lõppkokkuvõttes vähendabki valu.
Lapse süllevõtmisel tuleb eelistada selliseid asendeid, mis avaldavad beebi kõhule kerget survet. Näiteks võite lasta lapsel lamada kõhuli oma kätel või hoida teda süles püstises asendis, surudes lapse kõhu oma rinna vastu. Kui lapsel on kõhuvalu, siis võtke painutatud jalgadega laps sülle, selg teie kõhu vastas. See asend lõõgastab kõhtu ja lapse jalad avaldavad samal ajal kõhule kerget survet.
Lõõgastumisele aitab kaasa ka kõhupiirkonna soojendamine. Tehke kõhupiirkonnale sooja (aga mitte kuuma!) kompressi või pange laps sooja vanni – vesi avaldab beebile rohkem lõõgastavat toimet. Vahel piisab aga ka täiesti ainult teie enda kehast kiirgavast soojusest. Samuti võib kõhupiirkonda ringikujuliste liigutustega kellaosuti liikumise suunas õrnalt masseerida või painutada lapse jalgu ettevaatlikult vastu kõhtu.
Rinnaga toitmisel on seedetraktile lõõgastav toime, seetõttu võib last rahustada ka imetamise abil. Siiski tuleb arvestada, et kui valu on tugev, siis on tavaliselt raske meelitada last imema. Rahustage ja kiigutage beebit mõnda aega ning proovige siis teda rinda võtma meelitada, kuni laps imema hakkab. Enamasti rahustab see lapse maha.
Lapse nutt kutsub emas esile tugeva vajaduse laps kuidagi maha rahustada. Seda nimetatakse emainstinktiks ja see tagab lapse päevaste vajaduste rahuldamise. Samas võib koolikute all kannatava lapse rahustamine olla üsna keeruline, mistõttu emad tunnevad sageli, et kõik nende pingutused on asjatud. Laps tajub ema ärevust ja nutab seetõttu veelgi rohkem. Sellisel juhul rahustab last hoopis see, kui isa või teised lähedased, näiteks vanavanemad, lapse sülle võtavad, sest nende puhul ei taju laps ema ärevust.
Vanemate tunnetel on väga oluline osa. Lapse pidev nutmine võib põhjustada vanematel abitusetunnet, ärritust, meeleheidet, kurbust, frustratsiooni ja viha. Sellises olukorras võib vanematel tekkida kiusatus rahustada last muude vahenditega. Tähelepanelikult oma tundeid jälgides on teil võimalik hinnata ka oma energiavarusid. Kahe inimese kohalolekul on mõistlik last rahustada kordamööda, see annab teisele aega puhkamiseks. Kui te olete üksi ja tunnete, et ei suuda seda
enam taluda, siis pange laps ohutusse kohta – näiteks lapsevoodisse – ning lihtsalt lahkuge mõneks minutiks ruumist … Pärast mõtete selginemist on nutva lapsega lihtsam toime tulla. Mõnedes perekondades on leitud kindel viis, mis aitab vähendada lapse voodisolekuga seotud nutuhooge. Paljud imikud rahunevad voodist väljavõtmisel või autosõidu esimeste minutite jooksul. Püüdke leida meetod, mis toimib teie lapse puhul kõige paremini.