Nahavähk - mis see on?
Nahavähk on kõige sagedamini esinev pahaloomuline haigus valgenahalistel inimestel. Aastal 2005 avastati Eestis 875 uut nahavähi juhtu. Sageduselt kaks järgmist vähitüüpi on kopsuvähk ja rinnavähk, neid esines samal ajal vastavalt 627 ja 567 uut juhtu.
Kõikide nahavähi vormide oluliseks riskiteguriks on liigne ultraviolettkiirgus nii looduslikest allikatest kui ka solaariumitest. Nahavähk kuulub nende vähiliikide hulka, mida on võimalik peaaegu täielikult välja ravida, kui oskate end jälgida ja tulete arsti juurde õigel ajal. Samuti on oluline mõista, mis vähki tekitab, sest siis oskate end kaitsta.
Ohtlikem nahavähi vorm on melanoom, mis tekib naha pigmenti tootvatest rakkudest, mida nimetatakse melanotsüütideks. Enamasti on melanoom värvuselt pruun või must, mõnikord ka punakas, naha värvi või nahast heledam sõlm või laik. Melanoom tekib nahal, kus teda on üsna lihtne märgata ja ka ravida. Kui aga algstaadiumi melanoom ravimata jätta, levib ta lümfi - ja veresoonte kaudu teistesse organitesse, põhjustades eluohtliku haiguse.
Statistika ütleb, et siirete tekkimisel on 10 aasta pärast melanoomi haigestunutest elus 63%. Melanoom on ravitav, kui see on avastatud varases staadiumis, kuid muutub eluohtlikuks, kui lasta sel kasvada ja levida. Seega tuleb melanoom leida vara, kui kasv on ainult naha pinnakihis.
Kui tekib vähimgi kahtlus, pöörduge oma perearsti poole. Kõikidest nahavähi vormidest, kaasa arvatud melanoomist, on võimalik täielikult terveneda, kui ravi on alustatud õigel ajal. Algstaadiumis leitud väikeste kasvajate ravimeetodite valik on mitmekesine, hõlmates nii konservatiivseid kui ka kirurgilisi meetodeid. Teadlikkus ja tähelepanelikkus aitab teil haiguste arengut ennetada ja ka meie, arstide jaoks on suur rõõm saada haigusele varakult jälile ning aidata teil sellest terveneda.