Kümne aastaga on haigestumus melanoomi kasvanud poole võrra
5.mail tähistatakse Eestis ja kogu Euroopas Melanoomi Esmaspäeva. Seoses sellega juhib Eesti Vähiliit juhib tähelepanu, et viimase 10 aasta vältel on haigestumus melanoomi Eestis kasvanud lausa poole võrra.
Melanoomi uusi haigusjuhte esineb Eestis igal aastal keskmiselt 7 mehel ja 14,5 naisel 100 000 inimese kohta. Euroopa keskmine uute haigusjuhtude esinemine on 12 juhtu 100 000 inimese kohta. Mittemelanoomseid pahaloomulisi nahakasvajaid esineb igal aastal Eestis 44 mehel ning 65 naisel 100000 inimese kohta.
Eesti elanike sagenev reisimine päikeserohketesse riikidesse ja sealne mõõdutundetu päevitamine ning noorte üha tihedam solaariumi külastamine on kasvatanud pidevalt nahavähki ja naha melanoomi haigestumist. Eestis avastatakse aastas pisut üle 1000 nahavähi juhu. Kuigi tegu on vähiga, mida on võimalik varakult avastada, on suremus nahavähki ja eelkõige melanoomi kõrge. On oluline märkida, et kuigi meestel esineb nahavähki poole vähem kui naistel, sureb neid sellesse haigusesse poole rohkem. Selle peamiseks põhjuseks on haiguse liiga hiline avastamine.
Nahavähile pöörab üle Euroopa kõige suuremat tähelepanu Euromelanoma organisatsioon, mis asutati dermatoloogide poolt 1999. aastal Belgias. Tänaseks on algatusega ühinenud 29 Euroopa riigi arstid, Eesti nende seas. Euroopa melanoomi organisatsiooni eesmärkideks on elanike skriinimine melanoomi / nahavähi varajaste juhtude avastamiseks ja inimeste harimine nende tervisekäitumise eesmärgil, et hoida ära nahakasvajatesse haigestumist.
Nahavähi ennetamiseks on oluline jälgida oma nahka ja muutuste korral sünnimärkides pöörduda kohe arsti poole. Tähtis on teada, varane haiguse avastamine tagab parima ravitulemuse. Mida väiksemate muutustega alustada ravi, seda lihtsam see on ja seda kindlamini saab terveneda.
Loe ka:
Nahavähk - korduma kippuvad küsimused
Kolm erinevat tüüpi nahavähki
Melanoom - varased hoiatavad sümptomid
4 erinevat nahatüüpi - milline sina oled?