Kuidas kaitsta näonahka talvel?
Eesti talv on heitliku kliima tõttu näonahale keeruline aeg. Confido dermatoloogiaõde Britten Kaleva annab juhiseid, kuidas nahka sel perioodil kõige paremini hoida.
Kuivõrd erinevad talvised nahamured suvistest? Confido dermatoloogiaõde Britten Kaleva meenutab, et talvel on nahk tunduvalt kuivem ja tuhmim ning välistingimustele vastuvõtlikum: „Kuna talvel on päikesekiirgust palju vähem, ei ole päikesepõletused sagedased. Küll aga on naha kaitsebarjäär meie karmile kliimale väga vastuvõtlik. Kui inimese nahk on kuivem või on tal atoopia või psoriaas, intensiivistuvad nahaprobleemid talvel veelgi, sest välis- ja sisetemperatuurid vahetuvad sageli. Siseruumides on õhuniiskus väiksem, õues aga, kus on jahe ja rõske, on õhuniiskus suur. Need kõikumised muudavadki naha kuivemaks.“
Kui nahk on kuiv ning selle eest ei hoolitseta piisavalt, kahjustavad niiske, külm ja tuuline ilm naha kaitsebarjääri. Seetõttu võib nahale tekkida pindmine kuivus ja ketendus. Kui sellega omakorda ei tegeleta, võivad tekkida nahaärritus ja dermatiit. Lisaks kipuvad inimesed end talvel soojema veega pesema, mis omakorda kuivatab naha pindmist kihti, tuues kaasa kiheluse ja sügeluse.
Naha kaitseks
Iga nahatüübi ja nahamure jaoks on omad hoolduspõhimõtted. Naha tervis algab seestpoolt, kõlab tuntud lööklause. Seetõttu ei tohi unustada külmal ajal mitmekesist toitumist ja kindlasti tuleb tarvitada ka D-vitamiini. Kui toaõhk on talvel liiga kuiv, soovitab Kaleva soetada näiteks õhuniisuti. Nahahooldusrutiini võiks lisada veidi tugevamate niisutavate komponentidega kreemi ja naha puhastamisel võiks pesugeeli asendada pehmema ja õrnemate komponentidega pesukreemiga.
„Et nahk ei kaotaks sära ega tuhmuks, soovitan nahka ka koorida. Sel moel vabaneb surnud naharakkudest ja taastub naha terviklikum tekstuur. Nii jõuavad ka erinevad seerumid, aktiivained ja niisutavad komponendid paremini naha sügavamatesse kihtidesse ning avaldavad rohkem toimet,“ õpetab Kaleva.
Näoõlide kasutamisel soovitab Kaleva olla ettevaatlik: „Kui näoõlid pole inimesele nahaprobleeme tekitanud, võib neid kasutada. Ent tasub meeles pidada, et õli küll lukustab nahas niiskuse, ent samas on erinevatel õlidel ka oma komedogeensuse aste. Kuna akne korral on komedoonide teke niigi üsna sage probleem, võib õli kasutades akne veelgi ägeneda.“
Ekstreemsemad olukorrad
Talvega kaasnevad sageli talverõõmud, nagu suusatamine ja uisutamine. „Enne õueminekut peaks kindlasti panema nahale kreemi,“ ütleb Kaleva, kummutades müüdi, et kreemitatud nahaga ei tohi miinuskraadidega õue minna. Oluline on lihtsalt see, et talvine kreem võiks võrreldes suvisega sisaldada vähem vett ning selle asemel võiks seal rohkem olla niisutavaid komponente. Reeglina võiks kreemi kanda nahale 30 minutit enne õueminekut, et see jõuaks nahka imenduda.
Päikeselise ilmaga tasub kasutada päikesekaitsekreemi, mille kaitsefaktor (SPF) on 30–50, ja UV-kaitsega päikeseprille. „Sellised päikeseprillid kaitsevad silmi ja õrna silmaümbruse nahka ka talvel, pealegi hoiavad need silmade tervist,“ ütleb Kaleva. Tõepoolest, talvel ei asu päike nii kõrgel kui suvel, kuid UV-kiired peegelduvad tagasi ka lumistelt pindadelt. „Kui inimene veedab tihti aega õues või töötab välitingimustes, peaks päikesekaitsekreemi kasutamisest ja korralike päikeseprillide kandmisest saama igapäevane harjumus,“ ütleb Kaleva. Ent kui inimene läheb hommikul pimedas tööle ja tööpäeva lõppedes astub juba hämarasse õue, ei ole päikesekaitsekreem esmatähtis.
Talve kaitseks
Eesti naiste kohta levis nõukogude ajal arvamus, et meil on eriti ilus nahk, sest elame merelises kliimas. Kaleva seda mõtet päris ümber ei lükka. Tõepoolest, merevees sisalduv magneesium pidi parandama naha elastsust ja niisutama nahka. Lisaks öeldakse ju, et soolane mereõhk on kopsudele kasulik. Ta lisab: „Ilmselt on asi siiski selles, et meil on puhas õhk ja väga ilus loodus. Peaksime selle üle uhkust tundma. Mida puhtam on õhk, seda parem on see meie tervisele ja nahale. Suure õhusaastatuse korral on nahal raske saastele vastu panna, mistõttu võivad tekkida nahaprobleemid.“
Talvisel perioodil on ilu hoidmisel ka eeliseid, sest sel ajal saab lihtsamini teha erinevaid protseduure. Võrreldes suvega on talvel parem teha näiteks laserprotseduure, sest UV-kiirguse tase on madal ja päikesepõletuse oht väike.