Kehaväline viljastamine suurendab poja sünni tõenäosust
Naised, kes kasutavad rasestumiseks kehavälist viljastamist, peaksid asjatundjate sõnul olema teadlikud sellest, et neil sünnib suurema tõenäosusega poiss kui tüdruk.
Austraalia teadlased leidsid, et kehavälise viljastumise korral sündis 56 poissi 100 lapse kohta, loomuliku viljastumise korral aga 51 poissi 100 lapse kohta, kirjutab BBC.
Teise kunstliku viljastamise protseduuri, ICSI (spermatosoidi süstimine munaraku tsütoplasmasse) korral on suurem aga tüdruku sünni tõenäosus.
Ajakirjas British Journal of Obstetrics and Gynaecology avaldatud uuring hõlmas peaaegu 14 000 sündi.
Arvesse võeti kõik Austraalia ja Uus-Meremaa viljatusravikliinikutes ajavahemikus 2002–2006 registreeritud elussünnid.
Ühendkuningriigis kasutab kehavälist viljastamist aastas enam kui 35 000 naist.
Uus-Lõuna-Walesi ülikooli teadlaste sõnul tuleks patsiente nõustada erinevate kunstliku viljastamise protseduuride kõrvalmõjude osas.
Paarid, kes kasutavad kehavälist viljastamist – protseduuri, kus naiselt võetakse munarakk ja viiakse laboratooriumis viljastamiseks kokku mehe seemnerakuga enne, kui see naise emakasse tagasi viiakse – peavad arvestama sellega, et pisut suurema tõenäosusega sünnib neil poiss.
Nendel paaridel aga, kes kasutavad ICSI-meetodit – protseduuri, kus üks seemnerakk valitakse välja kunstlikuks munarakku viimiseks – sünnib pisut suurema tõenäosusega tüdruk.
Uuringust ilmnes, et tõenäosus kunstliku viljastamise abil poisslast saada oli 53–56%, sõltuvalt sellest, kui ruttu viljastatud munarakk naise organismi tagasi viidi.
Ajakirja British Journal of Obstetrics and Gynaecology peatoimetaja professor Philip Steeri sõnul on loomulik, et poiste ja tüdrukute tasakaal elanikkonnas, mida tuntakse kui sekundaarset sugude suhet (secondary sex ratio, SSR), aja jooksul varieerub. Selle põhjuseks on sellised välised tegurid nagu nälja- või sõjaaja raskused.