Võimalused lapse saamiseks ei lange stressi tõttu
Kunstliku viljastamise protseduur on ka psühholoogiliselt koormav. Uus uuring näitab, et ravi tulemuslikkust stress siiski ei mõjuta.
Lapse soovimine ja mitte rasestumine võib olla psühholoogiliselt suureks koormaks. Sellises olukorras on 10-15% paaridest, enam kui pooled neist otsivad arstidelt abi.
Protseduurid, mis kunstliku viljastamisega laboris kaasas käivad, on rasked nii kehaliselt kui hingeliselt. Paljud naised, kes kunstliku viljastamise kasuks otsustavad, kardavadki, et vaimne stress võib vähendada nende võimalusi.
Cardiffi ülikooli teadlaste uuring kinnitab aga, et emotsionaalne stress ei mõjuta ravi tulemuslikkust. Teadlased analüüsisid andmeid uuringutest, kus osales kokku 3583 naist kümnest riigist, vanuses 29-37-aastat, kes olid vahemikus 1985-2010 läbi teinud kunstliku viljastamise protseduuri.
Kõikidel naistel mõõdeti enne ravi algust standardiseeritud psühholoogiliste testidega, kas ja kui tugevalt kannatavad nad ärevuse ja depressiivse meeleolu all. Seejärel jälgiti, kas naised rasestusid järgmise ravitsükli ajal.
Tulemused näitasid, et vaimsetel sümptomitel polnud ravi edukusele märkimisväärset mõju: naised, kes ärevust ja närvilisust kaebasid ja rohkem muretsesid, rasestusid sama sagedasti kui vähem muretsevad naised, vahendab ajakiri Zeit.