endine narkomaan 09.01.04 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Tere!
Olen enda pärast mures. Sissejuhatuseks: paar aastat tagasi tarvitasin narkootikume (amfetamiini peamiselt). Algas nn proovimisega, mis lõpuks kujunes välja igapäevaseks kasutamiseks. Kaua või kui palju ma tarvitasin, täpselt ei oska öelda. (arvan, et kuskil 2 aastat tarvitasin pidevalt) Kindlalt tean seda, et viimane tarvitamise kord jäi eelmisesse aastatuhadesse. Lõpetamine võttis kaua aega ja oli ikka piisavalt raske. Üldiselt olin oma murega siis üksi ja abi mujalt otsida ei tahtnud. Õnneks oli tahtejõudu piisavalt ja sain sellest lahti. Tarvitamise põhjuseks oli alguses uudishimu ja lõpuks pakkusid nad lohutust. Olin pidevalt kurb (vanemad lahutasid, boyfriend oli vägivaldne, koolis olin rumal) ja nad tõepoolest aitasid reaalsusest eemale saada. Leidsin siis, et elul ei olegi mingit mõtet ja unistasin surmast. Teadsin, et narkootikumid lõpuks tapavad, seega kiiremat enesetapuplaani ma ei osanud või ei julgenud planeerida. Leidsin, et ilus oleks surra nii, et ise oled pilves.
Kas endised narkomaanid saavad ka kunagi normaalseks või jäävadki totrustele mõtlema? Ma unistan endiselt surmast, aga end tappa ei taha. Mul nagu oleks igav, et ma mõtlen asju välja. Näiteks: mu sõber hukkub autoõnnetuses ja kuidas siis elu oleks. Et kuidas see mulle mõjuda võiks? Kuidas ma taolise uudise vastu võtaks? Sellise mõtte käigus ma justkui usungi, et ta on surnud. Aeg-ajalt nn matan oma lähedasi. Ühel korral nutsin täiesti hüsteeriliselt, sest ma uskusin, et mu ema on surnud. Ma ikka saan aru, et ma oma peas mõtlen taolised sündmuseid välja ja et tegelikult neid juhtunud pole. Hirmutav ongi just see, et korraks neid väljamõeldisi usun. Kardan seda, et teine kord ei pruugi korraks sugugi mitte korraks olla ja ma võin ka terve päeva oma väljamõeldisi uskuda. Võib-olla ma elangi oma välja mõeldud maailmas, ma ei tea ju seda.
Perearsti ma ei külasta, kuna ma leian, et kõik tervisemured olen ma ise omale tekitanud. Õigemini, olen käinud perearsti juures küll, aga kuna olen noor inimene ja pealtnäha terve, siis mu muresid justkui ei võeta tõsiselt. Olen pidevalt väsinud. Vähemalt mulle tundub nii. Mul on jubedad peavalud. (pärast selliseid mõtte mõlgutusi, on peavalu tavaline) Peavalu on läinud järjest tugevamaks. Paaril korral olen isegi oksendanud. Kuna kontoris on päevavalgus lambid siis nn oma vaba aega eelistan veeta hämaras; peavaluga pimedas. Mingit vastupidavust mul ei ole. Mulle on öeldud, et ma hakkan kiiresti hingeldama ja pidavat ka näost lapiliseks minema. Trepist 4-ndale korrusele kõndimine võtab küll korraks pildi virvendama ja hingamise raskeks, seda olen isegi täheldanud. Söömisega on endiselt selline lugu, et ma unustan süüa. Amfetamiiniga ma ei saanud aru, millal mul kõht tühi oli ja nii tavaline oli, et ma ei saanudki aru, et viimati sõin 2 päeva tagasi. (näen endiselt välja nagu luukere. Normaalkaalust puudu 6 kg.) Praegu üritan 2 korda päevas süüa sooja toitu. Hommikuti ma ei söö, kuna selle ma oksendaks nii või teisiti välja. Kui mul on tuju halb siis ma ei söö. Ma tunnen küll, et mul on kõht tühi aga ma ei suuda korralikult süüa. Mul on päris tihti janu. Vee joomine ei aita, kuna janu ei kao kuhugi. Olen jäätükke suus hoidnud, sellest aitab. Mul on pidevalt külm ja ma värisen isegi siis, kui ma külma ei tunne. Olen paar korda aastas kõrges palavikus ja siis ma ka sonin. Uni on mul kerge ja kohati mul tunne, et ma magan silmad lahti. (kuidas saab seda tunda???) Sama moodi ma teinekord tunnen, et mul on verd liiga palju sees, et ma pean endale kätte lõikama. Olen nutnud selle pärast, et mul ei ole kodus korraliku terevat nuga ja nüsimiseks pean ma end liiga uhkeks. Vahest on mul tunne, et kogu mu keha ja hing valutavad kuskil ja ma ei suuda täpset valu kohta leida. Ka siis olen endale kätte lõiganud, et näha, mis koht see siis valu teeb. Ma saan aru, et ma mõtlen end segaseks. (ennast enam ei lõigu, sest pole teravat nuga. Tahtmine on aga hoidun ka sellest, nagu narkootikumidest).
Ma ei tunne end alati nii negatiivselt. Kui mul on hea tuju siis ma tunnengi end hästi. Ma võin kurta küll peavalu või väsimuse üle aga kui ma tunnen end hästi, siis justkui oleks ma uus inimene. No ausalt, kui mul on hea tuju siis ma tunnen end suurepäraselt! Aga samas ma võin vihastada nii ruttu, mitte millegi peale. Ja siis ma olen jälle selles augus, kus kõik on must ja ma unistan surmast. Ma kõigun pidevalt kahe vahel ja mu emotsioonid on nii tugevad. Ma tahaks nutta tihedamini, kui ma seda tegelikult teen. Mulle ei meeldi, kui minu nähes vesistatakse ja seega keelan ma seda ka endal teha. Oh. Te ei kujuta ette, kui tige ma pidevalt olen. Ma olen tige, et inimesed mu ümber ei saa aru, et ma ei tunne end hästi. Mul on tunne, et ma olen uuesti (või endiselt) puberteedieas. Ma tahakski käituda pubekana - paugutada uksi ja süüdistada teisi, et nad ei mõista mind. Öelge palun, kas see läheb üle või jääbki kestma? Need tuju muutused ja asjade välja mõtlemine? Ma tunnen, et see väsitabki mind kõige rohkem ja sealt ka sagedased peavalud. Ma lihtsalt ei jaksa enam.
22neiu
Arst vastas:
dr Jaanus Mumma
Psühhiaater
Tallinna Wismari Haigla
Päris pikk ja keeruline küsimus.Pikaajaline narkootikumide tarvitamine
jätab muiduga mingi jälje inimese psüühikasse.Ja see muutus võib
küllatki erinevalt väljendada.Peale psüühika võib ka kahjustada
muid olulisi organeid.Minu praktika näitab,et tasapisi siiski organism
stabiliseerub peale mürgi manustamise lõpetamist.Raviga saab neid
häireid muidugi oluliselt leevendada.Teid vaevavad eelkõige väga suur
emotsionaalne labiilsus, meeleolu depressiivne foon ja ka sundmõtete
esinemine.Samas võivad ka inimesel ilma narkootikumideta tekkida
psüühilised häired (neuroosid jne).Ilmselt ei olnud enne narkotse ka Teie
psüühiline baas väga tugev ja siin võivad Teie häireid põhjustada ka
muud faktorid. Igal juhul olite tubli,et saite rajalt maha ja omal jõul.
Suuremal osal see ju ei õnnestu.
Peaksite siiski julgelt pöörduma psühhiaatri vastuvõtule ja oma seisundit
koos temaga analüüsima.Teie poolt toodud psüühikahäireid saab igal
juhul vähemalt oluliselt leevendada tänapäevaste vahenditega.Ei tasu asjata
vaevalda.Ega see otseselt peraarsti rida ei olegi.Üldise tervisliku seisundi
uuringud võiks muidugi seal ära teha eelnevalt.
Soovin edu!
Jaanus Mumma
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Psühholoogiline vägivald
Tere
Abikaasa on minuga pshühholoogiliselt vägivaldne. Soovin tuge spetsialistilt aga ei tea kuhu täpsemalt võiksin pöörduda. Olen kindlustatud Eestis kuid suurema osa ajast elan välismaal ...
Vastas dr Jüri Ennet
Vaadake internetist Perenõustajaid ja Kriisiabi otsingu alt.
Alkohoolik ja narkomaan on vägivaldne - alkoholist loobumine abikaasa poolt.
Kui valib alkoholi, siis teie valige uus elurada. ...
sudafed
Tere,mure eksmehe pärast,ta mõned kuud tagasi süstis sudafedi endale ,ega teagi kas midagi veel,oli isegi haiglas sellepärast(kohtuotsusega).Aga nüüd on ta täitsa segi,närvid läbi,karjub ,ähvardab, ta ...
Vastas dr Jüri Ennet
Narkomaanid teevad sellest endale paraja doosi.
Krooniline valu:
a) mingi haiguse tõttu valuravi vajalik;
b) psühhoaktiivsete ainete ärajäämanähud annavad lihasvalu-vaevasid.
Loe edasi
Kas psühhoos?
Tere.
Kui inimene on väga tihti (et mitte öelda pidevalt) raevunud ja tige, tunneb soovi kedagi peksta või midagi lõhkuda, samal ajal suitsidaalne (kavandab iga päev enesetapu ükskikasju), ...
Vastas dr Jüri Ennet
Alkohoolik või narkomaan - esimene mõte. Psühhopaat ja manipulaatror, väljapressija, teiste seljas liugleja - teine mõte. Stressipuntras ja eluprobleemidele alla jäänu ja kanaliseerib oma "saamatuse" lähedaste ...
Loe edasiAntidepressandid
Olen 50 aastane naine ja võtnud 10 aastat antidepressante-amitryptiliini nimelt,100 mg enne magamaminekut.Lihaspingete vähendamiseks kirjutati rivotrili ja söön veel rahusteid päeval.Elu on olnud väga ...
Vastas dr Jüri Ennet
Raamat kirjutage. Selline pihtimine on väga hea. Rohud: a) alul teiste vastu vahetada ja siis, b) vähendada ja loobuda. Milline on igapäevatöö? Aiatöö, kehaline, minu harjutus õpetab lõõgastumist - võimalusi ...
Loe edasikuidas vabaneda xanasist
Tere!!! Olen tarvitanud juba üle 2aasta xanaksit ja tegelikult Zolofti ka,aga umbes pool aastat tagasi tundsin ennast hästi ja arst arvas et peab hakkama ravi lõpetama,jätsin maha zolofti võtmise ,aga ...
Vastas dr Jüri Ennet
Xanax tuleb mõne muu rohuga (neuroleptikumiga) välja tõrjuda. Millisega, seda saab öelda psühhiaatri vastuvõtul.
Harjutusi rõõmuga edasi teha.
Lahendid on olemas.
Vastuvõtule.
Loe edasi
nn.teie harjutused
tere,teie suurepäraseid vastuseid lugedes jookseb tihti läbi teie poolt kirjutatud lause,et tehke minu harjutusi.missugused need on ja kust neid saaks omandada?
ette tänades anne
Vastas dr Jüri Ennet
Anne vastus läks "niuhti" teisele (eelmisele) adressaadile. Siia siis eelmine vastus.
Ema suhtes küsida nõu ning abi sotsiaal-osakonnast (võimalused: hooldushaiglas teatud ajakene, hooldekodu, sotsiaalne ...
konsultatsioon?
Tere.
Kas ja kuidas oleks võimalik tulla Teie konsultatsioonile?
Tänud ette vastuse eest.
Vastas dr Jüri Ennet
tel. 56 463 830
ja lepime sobivas ajas kokku.
Vastuvõtt Tallinna kesklinnas, Rävala 8 (kaubamaja kõrval asuv endine Eesti Projekti maja).
Tervitades,
Jüri O.-M. Ennet
antidepressandid
TERE!
Olen 31 a naine ja antidep. kasutanud 7 kuud(Zoloft, vötan 1/2 tabl. kuna kaalun 45kg ja raviarst arvas, et sellest minu kaalu juures piisab)Tahaks nüüd hakata ravi löpetama aga teisel päeval ...
Vastas dr Jüri Ennet
ZOLOFT (Sertraliin) on nii 50mg kui ka 100mg tabl. Ilmselt on Teie puhul tegu väiksema tabl-ga. 25 mg on ka hästi toimiv ja Teile ilmselt sobilik. Ravi las lõpetab ikkagi tohter koostöös Teiega.
Maailm ...
narkomaan ja narkomaania...
kes on narkomaan???
inimesed on erinevalt seletanud sõna narkomaan....kas narkomaan on see kes süstib end iga päev??? see kes on korra elus proovinud mingit narkootilist ainet??? või üleüldse see ...
Vastas dr Jüri Ennet
Narkomaan on sõltlane psühhoaktiivsetest ainetest. Tal on vaimne ja kehaline vajadus antud aine(te) järele. Haiguskriitika on puudulik, s.o. ise seda sõltuvust esialgu ei taju, arvab, et tarvitab vastavalt ...
Loe edasipaanika ja ärevus
Kahju,et võrdlete paanikahoogude ja ärevuse all kannatavaid inimesi narkomaanide ja alkohoolikutega.Vahe on ju ikkagi selles,et meie pole endale ärevust veeni süstinud ja viinana paanikat sisse joonud ...
Vastas dr Jüri Ennet
Kahju ei ole võrdlusest, kahju on sellest, et nii alkoholismihaigeid kui ka narkomaane on, et ärevushäiretega inimesi esineb.
Narkomaan ja alkohoolik sõltuvad psühhoaktiivsest ainest, see sõltuvus ...
Vaata kõiki nõustamisi