Põhjus kilpnäärmes? 16.01.07 / Endokrinoloogia

Külastaja küsib:

Terve,
Olen 34aastane naisisik, kaalun 59 kg ja olen 169cm pikk (vöö 68cm) - igati normaalmõõtmetes (oman ühte 16-aastast last). Mul on juba neli aastat järjest olnud 37,2 -37,3 kraadi palavikku, kui teen sporti või koristan kodu (tolmu imemine, pöranda pesemine jms kus on tarvis end energilisemalt liigutada) palavik tõuseb 37,5-37,6 kraadini ja lisaks higistan nii et särk on märg. Varemalt ei higistanud ma peaaegu kunagi - kui siis väga harva. Palavik tõusis seejärel kui olin külma saanud (viisin kuuse õue, kus oli 30 kraadi külma (2002/2003)) 39,5 kraadi peale ning kurk oli väga valus (nagu põletaks ja kuivaks, ega saanud mitte neelata ja ka hääl oli ära ning kõik ööd (eriti pikali olles) oli hirmus kõva ja kuiv köha) ja püsis nädal aega, seejärel läksin arstile, kes tõdes, et mul on kilpnäärme-põletik. Sain selliseid valgeid pisikesi tablette (nime ei mäleta - algas P-tähega), kus vaikutusainet oli 5 ühikut. Neid pidi võtta algul 8 ja siis 6 kuni 1-tabletini välja 2 nädala jooksul. Täpselt aasta pärast, kui tulid jälle hirmus külmad ilmad (30-40 kraadi külma), ilmnes seesama kurguvalu ja köha taas, temperatuur püsis vaid 37,2-37,3 vahel. Käisin taas kurguarstil, sest tunne kurgus oli täpselt sama kui aasta tagasi, kuid tema ütles, et kurgus pole midagi. Nüüd siis olen kurguvalu käes vaevlenud ülejäänud aastad ja kurk on ka kuiv ning "sügeleb " seest poolt ja ajab (kuiva köha) köhima, eriti kui ilm on ostan kurgupastille ja hoian neid suus kuni jään magama. Kurgu süljenäärmed on sellest ajast saati samuti paistes (lõua-alune on paistes), peavalud, kukla/kaela piirkond on kange, öisiti on olnud halb enesetunne ja oksendust, silmad kuumavad, valutavad ja kuivavad (kasutan kaks pudelikest silmaniisutustilku kuus, sellest hoolimata on silmad hommikuti punased ja teinekord on silmade all punased paistes "vesikotikesed", mis on valusad ja samas sügelevad) ning nägemine on halvenenud viimase paari-kolme aasta jooksul (umbes +2,5 ja -1 mõlemais silmis), juukseid on hakanud (vähemalt endale näib nii) rohkem välja langema, ihu sügeleb ja on kuiv (söön käsimüügist ostetavaid allergiatablette (ei ole vahet milliseid), sest siis sügelemine väheneb - ka silmade osas), suviti tekib jalgadele suuri siniseid hirmsasti sügelevaid muhke ja veel on tekkinud aeg-ajalt esinduvat kõhulahtisust või siis -kinnisust ning öösiti higistan mõnikord nii, et pean öö jooksul kaks korda pidzaamat vahetama, teinekord on hirmus külm, nii et isegi uni ei taha tulla, selle aja sees on olnud veel tuharanärvipõletik ja puusaliigesed on iga talv nii valusad, et kõndimine ja lamamine tekitab valu (tuim valu on siis kui istun kaua samas asendis) ja kõht nig selg valutavad tihti (üla- ja alaosa, rohkem ehk ribide alune vööde).
Taustaks niipalju veel, et juba 7-ndas klassis endokrinoloog arvas, et mul on struuma. Viimasel ajal mulle tundubki, et kilpnäärme parempoolne "ülanurk" on tulnud väljapoole (kilpnääre on muidu ka suurem/väljapoole ulatuvam). Olen kunagi saanud ka Tyroksiini-tablette, kuigi ultrahääleuuringus pole leitud midagi. Ka nüüd paar aastat tagasi tehti ultraheliuuring kilpnäärmele, kuid ei leitud põeltikulisi kohti/kasvamist.
Kas võib tegu olla kilpnäärme haigusega ja sellega seoses ka Sjöägrenin -rühma haigusega?

Arst vastas:

dr Anu Ambos

Endokrinoloog

SA PERH Mustamäe korpus

Tere!
2002/2003 talvel peale külmetust oli Teil tõenäoliselt alaäge türeoidiit (valus kurk, kõrge palavik, saite ravi prednisolooniga). Kas ka aasta möödudes sama haigus kordus, on kahtlane, sest tegemist ei ole kroonilise tõvega, vaid viirusinfektsiooniga, millest inimene täielikult paraneb.
Seega ei seostaks ma Teie praegusi vaevusi kilpnäärmega. Kui ultraheliuuring on korras, ei saa Teil struumat olla (struuma tähendab suurenenud kilpnääret). Soovitan igaks juhuks määrata kilpnäärmevastased antikehad (TPO), et välistada kroonilist autoimmuunset türeoidiiti, mis esineb sageli koos teiste autoimmuunhaigustega ja kilpnäärme hormoonid (TSH). Kui need on korras, võib kilpnäärme terveks tunnistada.
Kas Teil on tegemist Sjögreni sündroomiga või mitte, on küsimus reumatoloogile.
Tervitades,
dr. Anu Ambos.

Kas see arutelu oli kasulik?